Saaremaa Topu ehk super flat õppimise koht on väike väin – ükskõik, kus sisse ka käid, ikka jalad põhjas :). Pealeminek kivide vahelt on ehk kõige keerulisem.
Vaikselt juba tunnetus paraneb, et mis asi see surf oligi. Samas, kui varem oskasin enda paremat kaalu/laua litraaži suhet oma kasuks paremini ära kasutada võrreldes Siimuga, siis nüüd enam mitte. Siim on kohati kiirem ja saab varem või samal ajal käima, mõned korrad võitsin pagilooži ja realiseerisin ka oma eelise, aga sellega tuleb veel tegeleda;).
Hakkasin selles harjutamise kohas duck jibe proovima, mille teooriat sain enne pikka pausi Dahabis. Loomulikult ei mäletanud täpselt enam midagi ja kodus ka tricktionarist või netist järgi ei vaadanud. Siim aga oskab ja näitas kaks korda ette ja hakkasin proovima – isegi päris kaugele jõudsin :), täitsa välja küll ei tulnud, aga nüüd vaatasin videosid ja sain aru ka, mis valesti tegin, aga järgmine surfikord on kaugustes … Tallinnas surfamise logistikat pole veel välja mõelnud, aga küll varsti jälle saares tagasi 🙂
Täitsa väsitas see õppimine, kuigi sai koguaeg kaldastarti teha mitte veestarti, puhkuseks tegin manöövriteks jibe ja tacke – hea oli neid teha lihtsates oludes.
Sõitsin täna ilma mütsita ja poole aja pealt pidin ikka kaldale mütsi järele minema – jahe hakkas. Mõttes tänasin ka ennast, et 3/2 kalipso oli maha jäänud, muidu oleks selle selga tõmmanud, aga siis oleksin pidanud ka varem välja tulema. Ma ei saa aru, kas olen rohkem külmavareseks muutunud või ongi ikka nii jahe
Tuul: NW
Vees ca 2 h
Mõned pildid ka (pildistas Catherine Karu):
Duckjibemas (vale kätetöö on ka näha 🙂 )
Chophopimas (kuigi sellest eriti aru saada ei ole 🙂 )
Siim ja Urve
