Minu blogi vaadates jääb mulje, et harrastan talisurfi 🙂 tegelikult satun merele ikka suvel ka, rohkem kui oma blogisse 😉
Esimene samm vette ja tekkis küsimus, kuhu kõik see soe vesi kadus – mul oli õhuke kalipso ja suvesussid – päris jääkuubikute keskele ikka ei astunud, aga karastav oli küll. Selleks aastaks pakin õhukese kalipso ära.
Väike väin oma sileda veega on ehtne kihutamise ja harjutamise koht – väga-väga mõnus oli! Tuul oli ühtlasem kui sel aastal teistel kordadel väinas, aga kui pagid tõmbasid, oli eriti mõnus. 4.2 oli küll kohati palju, aga väinas võibki olla üle, sest tuul pagiline ja olud lihtsad. Eks ma harjutasin ja lihvisin ikka ainult oma elemendi asju – jibe, tacke ja mõningaid ducke, aga lihtsalt nautida päikest, tuult ja surfamist oli ikka põhiline. Täitsa kahju oli maha minna, aga hambad kippusid plagisema. Minusse ei ole veel seda saarlase jääkaru sisse pugenud;). Aga õnneks oli hiljem ka palju pagilisem.
Kokku sai nautida veidi üle tunni.
Aga veel selle aasta surfamistest – õnneks sai üle pika aja Hellega koos surfatud, kuna mina ju surfan Saares, siis võttis tema pika reisi ette, et saaks Sõrves surfata ja nii me seal merel kokku saimegi 😉
Üks pilt ka ühest ilusast, soojast, tuulisest päevast:
Mis ma aga kahe viimase aastaga olen selgeks saanud, on see, et peale lapsi olen oluliselt alalhoidlikum – minu spotid on ikka Sõrve, Väike väin, Nasva…, vähem Harilaid, Tagalaht õigete suundade, tugeva tuule ja vastava lainega.
Järeltuleva põlve õpetamine. See on oluline, et nad saaksid aru, no miks need vanemad sinna merele ikka nii väga kipuvad 🙂
