Jõulusurfid: Jõulueelne surf Sõrve säärel + jõululaupäeva surf jõulupeol + jõulutorm

Kunagi on kõike asju teha esimene kord – nii ka minul – ma ei ole mitte kunagi jõulude ajal Eestis surfanud! Toast vaadates oli ilm suht rõve – hall, vihmane, niiske, kuid õnneks suht soe. Viimati sain vette septembris (häbi-häbi ei ole siia sissekandeid teinudki ;)), kuid õnneks vedasin end vette.
Kui merele ei saa kipub ununema, miks see surf mulle nii meeldib – vahel saab oma adreka ja positiivsuse laksu mehe ja lastega, vahel sõbrannadega lobisedes, vahel tööl, vahel väikest pidu pidades, kuid alati saab adreka laksu SURFATES.
Nii äge oli, ei olnud külm, kuigi kehal võttis aega, et harjuda jaheda veega ja trimmis riietusega. Läksin merele sama setiga, millega mehedki – 5.4 poison, freewave 99. Kui peale minnes oli tuult ok, siis suht kiirelt vajus ära, mulle oli muidugi väga paras ja sobis. Aru ma ainult ei saanud, kuidas Siim praktiliselt sama suure purjega ka kogu aeg käima sai. Tema surfioskused on minu pausiaastatel ikka väga palju edasi arenenud.
Kuigi kehal, varvastel ja sõrmedel külm ei hakanud, eelistan ma külma ajaga ikka ja ainult lihtsaid surfi kohti nagu Sõrve – ujuma ja veestarte eriti tegema ei pea, saab sättida nii, et kui manöövril sisse käid, on jalad põhjas. Mul tulid isegi minulikud jibed välja, mõni hüpekaski, mida lääne suunaga saab Sõrves ilusti proovida. Kokkuvõttes väga kordaläinud päev ja homme ka jõulutaati merele tervitama, loodetavasti tuul tuleb ka ikka tervitama ;).
Sel aastal on Sõrves surfamine eriti meeldivaks muutunud – soojas toas vahetad riideid ja siis hopsti merele. Selle eest kummardus Tanelile. Külma ilmaga surfates ongi minu meelest põhiteema, et mitte külmetada riiete vahetamisel, varem tegin seda alati autos, aga no soojas toas – mis Sa hing veel ihkad!
Tallinnas saavad peaaegu sama asja nautida inimesed, kes Kodulahesse saunaga korteri ostavad, saavad ka Stromkale suht lähedale :). Ärge siis oma aadressi salajases hoidke 🙂

Mõni pilt ka gopro videost:

24.12.2015 Jõulusurf jõulupeol
Täna oli tundus tugevam tuul olevat ja õnneks oli viimasel hetkel Siim nõus aitama rigada tema 4.8 purje. Vette minnes sain aru, et oli õige otsus võtta 4.8 mitte 5.4, külma ilmaga ei taha ülepurjestust st seda, et vee- ja kaldastartidel väga üle tõmbaks.
Vette minnes sain aru, et olin keset jõulupidu – jõuluvana ja päkapikud lohetasid, oleks isegi osa võtnud, kui oleks kingitusi jagatud ;): Enamuse ajast sõitsin lohetajatest üleval pool, meremärgiks oli meie kaamera, mis küll täna ei töötanud aga siiski on ju vaja alati kaamerasse sõita nagu peeglist möödudes peeglisse vaadata ;). Külma ilmaga sõites peab suutma asju kontrollida, kui lihtsalt sõidu pealt sisse käid, siis osta pilet pigem soojale maale või oota soojemat aega, kui ikka pikalt vees olla, hakkab külm. Enamasti tuleb ikka laual olla :).
Täna oli ilus päikseline ilm, tugevate pagidega, mingil hetkel tundus, et juba liiga palju ja võtsin 4.0, nii kui sellega vette sain, oli tuul muidugi nõrgem ja sattusin lohetajate keskele. Päris toredate sulejopede ja -pükstega surfasid, ma küll ei kujuta ette, kuidas oleks purjelauaga sellise kostüümiga teha veestarti, aga soojem on ilmselt küll kui kalipsoga. Näe minu pausiaastatel on Niine purilaua kõrval ka lohetama hakanud, kes mulle sulejopesse mähituna lehvitas. Mina küll lehvitasin vastu, aga ei saanud alguses üldse aru, kes see oli, arvasin, lihtsalt, et lohetajad nõnna sõbralikud 😉
Kuna tuult oli vähem ja pagiline, sõitsin mõned otsad veel ja läksin maha, kui eile oli adreka laksust või lihtsalt külmast ca pooltundi kehas lihtsalt värin, siis täna seda enam ei olnud, kuigi oli jahedam, sest tuult oli rohkem.

Jõulutorm Sõrve säärel. 25.12. 16 m/s, puhangud 21/22 m/s
Mõtlesin, et kui tuldud juba sai, tuleb ka merel ära käia ja sõna otses mõttes ma käisin seal ära ja suht kiirelt välja. Poisi puri oleks ilmselt paras olnud (1 ruutu).
Esimene katsumus oli, kuidas saada elavana ja tervete asjadega merele. Kõigepealt läbi suurema, põlvesügavuse lombi, siis ca poolemeetrine või veidi kõrgem tõus, oi, kus asjad tahtsid käest lendu minna, siis ca 30 cm adru kiht, mille ületamine tundus ilmvõimatu, sest tuul tahtis mind ja asju kanda ikka kalda poole. Lõpuks elusana ja tervete asjadega vees. Uhh, kus puhub. Minu 3.3 oli ilmselgelt üle. ca 20 meetrit kaldast hakkas niimoodi tõmbama, et ühegi manöövri tegemise isu ei olnud, teises otsas oli ka korralikult üle. Õnneks teiselpool peaaegu rohututtide juures ulatusid ka jalad põhja, kaldastart ja kalda poole ajama, ca poole maa peal viskas trapetsist välja, tagasi ei saanud, nii üle, aga kätel ei olnud raske, lihtsalt kontrolli ei olnud asjade üle, aga noh ega lahtise uksegagi ei ole kontrolli asjade üle.
Mõtlesin, et teen ühe otsa veel ja kui saan parema kontrolli, siis sõidan veel. Ei, täpselt samasugune. Oli mõistlikum otsus, anda puri Siimule. Kuna Siimul oli võrreldes teistega kõige väiksem puri, oli temal kõige parem kontroll asjade üle ja sai sõita normaalselt – kõige väiksema purjega, aga kõige kiirem. Üks flaka tuli tal küll ilus, teist proovides läks ka jalg, aga küll see ära paraneb 😉

Kokkuvõttes väga äge jõuluaeg, aitäh jõulutaat, et meile tuult kinkisid 🙂