Aavikute oaasis Tehumardil õnnestus minulgi merele jõuda.
Esimene päev oli harjutamise päev, tuult oli nibin-nabin nii vähe, et käima ei saanud, kuid natuke seilata sai ja surfiga uuesti tutvust sobitada. Kes see ikka mäletab mitu kuud, päeva ja tundi sai sellest ainult unistada. Ega nüüdki surf väga päevaplaani mahu ja kogu varustus sai kokku laenatud v.a trapets :), kodus pidasin merele saamist suht ebatõenäoliseks, kuid tegelikut läks veel nii hästi, et teisel päeval õnnestus ka vette saada ja glissata. Teisel päeval suutsin isegi kodust oma kalipso välja kaevata, st Siim suutis leida :).
Suures plaanis kõik küll õnnestus, sai glissatud, jalad aasades, tunne oli ka fantastiline, aga nüansse enam ei ole – põngerjad on ikka oma töö teinud, nelja aasta jooksul ilmselt ikka 10 korda olen vette saanud :), 20 korda vist ei tule täis ;). Mõtlesin, et alustuseks proovin fast tacki mitte jibe, no mõned ikka tulid välja küll, aga mul oli ka Katrini suur laud (122 l, kui praegu mõtlen, siis ma ei teagi täpselt, kus mu enda laud on :D), aga veestart oli ikka uskumatult väsitav ;), võhma ei mingisugustki järgi, hea, et ca pooltel kordadel sisse ei käinud, muidu oleks surfi-nauding liialt kiirelt lõppenud ja ise lõõtsutades kaldale marssinud.
Suvi on veel ees, loodetavasti ei jää viimaseks korraks.