Vanasti ei saanudki aru, et surfamine nii suur trenn on – peale pühapäevast kõigest ca 30-minutilist surfamist andsid nii käe-, kõhu- kui ka küljelihased tunda. No võimalik, et kärutamine neid lihaseid ka ei arenda ja seepärast jalalihastes “järelkajasid” ei olnud.
Täna siis vähem tuult kui pühapäeval, aga pagid tundusid kaldalt tugevad ja taas 3.3-ga merel. Kuna täna tuli ka veidi tiksuda 3.3-ga ja käima meelitada, tundus mulle alguses, et tunnetust pole enam mittemingisugust: liiga tugevalt tõmbasin kohati seda purje peale, tagumisele jalale viisin liialt raskust ja glissis surusin kandadega lauale. Mida rohkem sõitsin, seda rohkem tunnetus hakkas paranema, aga no manöövritest ma ei räägigi:roll:.
Jibe puterdan ja puterdamisega tulevad mõned ka välja, aga uuele halsile jõudes (kui sinna jõuan;) ) ikka enamasti seisan. Tack on peast pühitud, proovisin küll ja lõpuks tegin ka veidi edusamme, aga tulemust veel polnud. Chop hopid maandusin alguses loomulikult spinnis, aga seal olid ka mõned edusammud, et mõned maandusin korralikult ja siledama kohapealt sain ka veidi lauda välja, crashi panin muidugi ka.
Täna merel ca 1h 15 mintsa ja ikka väsitab, eriti kui tuleb ühel halsil mitu korda veestarti teha.
Aga Sõrve esines oma vanas hiilguses, väga-väga mõnus oli!! Päike tuli ka lõpuks välja! Üle aastate ka taas Siimuga koos merel:).
Tuletornilinnaku ehitustööd käivad täies hoos ja loodetavasti tehakse sinna ka põnnidele mingi tegevuspaik :).