Kõiki neid kohti ühendab puri 6.5, ühel korral Räpinas piisas ka 5.4 Alphast – kevadtormid on ilmselt veel ees 😉 või siis ei ole tuulisemad päevad tööinimestele – nii nagu ikka kipub olema ;).
Minu enda surfihooaja algus lükkub veel nädalaid ja kuid edasi ja nii ma kajastangi Siimu surfisaavutusi. Ma ise oleksin ikka vähe väiksema purjega hakkama saanud kui 6.5:p.
Kevadtuulte pealinna Räpina toru on andnud pooled praegustest Eesti surfipäevadest. Tegin eksamiks õppimise vahele ka mõned pildid Räpina ühest surfipäevast. Kahjuks ei õnnestunud ühtegi vulcanit ega ka spocki peale saada, vaid ainult sellist minu stiili nö penskari surfi.
Räpinas oli sel päeval kohal meie “tartu esindus” ehk Simo, Kõu ja Siim. Lisaks oli veel nii purjelaudureid kui ka lohetajaid. Neljanda pildi taustal on ka Venemaad näha – Räpinas pikemaid otsi lastes tuleb jälgida ka piiripoisid.
Ja siis veel eelmisest aastast:
Novembris sai nädal aega veedetud Dahabis, kus lihvisin jibe ja õppisin duck-jibe, viimast sai küll rohkem kaldal harjutatud, sest esimesed kolm päeva puhus 4.7-5.3 purjedele, kuid järgnevad kolm päeva 6.9-le ja low-wind purjekeerutamise trennile. Isegi hoolikatest Collini nõuannetest ei tahtnud mul helitack välja tulla:oops:, aga vähemalt mõned teised toredad harjutused, mis ka purjetunnetusele kaasa annavad.
Duck-jibe teooria:
Veel mõni pilt reisist:
Ja 2011 hooaja algus chickadele ja väike reklaam surfilaagrile, kus ma sel aastal küll osaleda ei saa, aga tore üritus on see ikkagi, kuhu tasub minna ja kindlasti tasub surfiga (just purjelauaga) alustada. Praegu olen küll väga tänulik, et purjelaud on mu seljalihaseid nii palju tugevdanud, et isegi kui üle kümne kilo on kõhule kasvanud, peab selg ilusti vastu.
