Suvi ongi läbi saanud ja jälle olen sõbra päviku unarusse jätnud. Põhjus miks täna kande teen on väga lihtne – suutsin täna oma ESIMESE JIBE sooritada. Hetkel tuleb veel välja ainult paremal halsil, jube uhke tunne on öelda tuleb välja :), eks see väljatulemise teema on järgmise aasta harjutamise teema. Olen sel aastal kusagil 50-60 korda vee peal küsinud ja pole kunagi veel nii paljudes erinevates Eestimaa randades surfanud. Hea kommentaar oli Kairi sünna ajal Tibbuka poolt “misõttes, et keegi pole siin enne surfanud ja ei tea, mis põhi siin on”. Hoolimata sellest käisime Undvas vee peal, algul tundus, et 5.4 oli palju, aga tegelt ei olnud – ilmselt tekitasid esialgu merelained kõhedust. Järgmisel nädalal olime Siimu, Mareki ja Vahuriga samas kohas. Taaskord tundsid mandrimehed hirmu merepõhja ees, Vahuri arvates ei saa üks uppunud vrakk ju midagi, keda see ikka segab. Nende sõnadega mindigi merele, 4.7 jäi lõpuks ikkagi paljuks aga mõne laine pealt sai hüpekaid prooovida. Mina oma hüppeid veel hüppeks nimetada ei julge – need pigem sellised madalad, aga minule adranaliinilaksuks täiesti piisavad. Enda sünnal sai avastatud Tagalaht surfikohana – ägedad suured merelained, kuid kahjuks suht ümarad, eespool veidi murdusid, kuid seal hakkas juba madalamaks jääma. Sünnipäev oli minu arvates väga äge ja number 3 tuli meeldejäävalt ette. Tegu oli surfisünnaga. Reedel mandriinimesed kogunesid minu juurde, laupäeval surfama Tagalahte, kus merel käis ääretult palju inimesi: saarlastest: Katrin ja Kristel + mehed, Vahur, Kairi; tartlastest: Kõu, Riho, Siim; tallinnlastest: Urmas ja Aire. Kõige kiiremini sai merele Kairi, kes tuli selleks ajaks juba maha, kui mina merele sain :), lained loksutasid Kairit liiga palju, tagajärgi võite ise arvata. Mina rigasin 5.4, tuult väga ei olnud ja hõljuvad vetikad häirisid kohutavalt, nendest läbi sõites oleks endale nagu koorma uime külge saanud. Peale paaritunnist vee ja maa peal olekut, tuli ka sõber tuul. Nii saigi pooltundi Siimu ja Kõuga triibutatud. Ja kui mina viimasele triibule läksin kukkus tuul täiesti ära ja ma ei oska enam purje üles tõmmata! Kuid veestardi jaoks tuult polnud. Järgmisel päeval oli tuult, puri 5.4 ja väga äge oli, aga ilgelt kiirelt väsisin ära. Eelmise õhtu diskotamine oli veel kontides ja äkki ka peas. Sel aastal toimus surfilaager Saaremaal Mändjalas, kus ma vist pole ka enne sõitmas käinud, küll aga samas lahes Nasval ja Tehumardil. Ãœldiselt sai mu auto kõrge koorma, ikkagi 4 inimese varustus, mille võtsin alles laupäeva hommikul lahti, kuna siis oli ka veidi tuult ja tundus, et saan 6.4 remedyga sõita. Jõudsin veel õigeks ajaks, et sai paar triipu tehtud ja siis vaikis täiesti ära. Pühapäeval sõitsime Rohukülas, mina 5.4ga, seal sai ka ainult alguses triibutatud, siis vaikis. Surfilaagri neljapäeval ja reedel aga me ei sõitnud, neljapäeval oli küll tuult, aga jõudsime õhtul 10ks kohale ja reedel polnud tuult. Eks neljapäeval läks alkoholiga ka sõbrustamiseks, mille eest hoolitses sõber Tibbukas, samuti muretses ta meile elamise koha. Kaaselanikud olid küll peale esimest ööd, Onu Bellat ning autotulesid meist tüdinenud ning sõbralikkus oli koos tuulega kadunud. Reede möödus sõpradega:). Ãœks uskumatu koht sai ka Eestimaal avastatud – Räpina, see nn Räpina toru töötas ikka väga hästi. Esimesel päeval sõitsin, st tiksusin 5.4 ja hiljem Siimu purjega. Harjumatu oli, suutsin ka oma vöörile paugu anda, mille tagajärgi polegi veel likvideerinud. Pühapäeval töötas toru Räpinas täiega, isegi liiga palju. Kõige väiksema purjega olin vees 4.0 manic, aga ikkagi oli palju ja jäi tunne, et 101 eagle ja 4.0 ei tööta. Hüpekaid sai tehtud, isegi kui neid väga teha ei tahtnud, aga chopist ei saanud üldse aru, ülitihe, korrpäratu ning suht kõrge. Lõppkokkuvõttes oli tore päev. Sõitsin poolvarrukatega kalipsoga. Katsetatud sai siiani kõige väiksemat lauda. Ãœkskord Topus sõitsin 4.0ga ja Siimu 80 litrase lauaga – esimesel korral oli päris äge, seda mäletan, aga üldiselt olen seda lauda ka kohutavalt kirunud, sest minu kehaasend on ikka totaalselt vale, et selle lauaga sõita, ilmselt liialt surun kandadele ja tagumisele jalale ja siis kui on puhanguline ilm ei saa mina selle väikse lauaga hästi hakkama. Enda laud kisub ikka ka spinni, see väike laud spinni ei lähe, aga mugav sõita nagu ka polnud. Tegelt on ikka äge olnud, väike laud lendab juba hästi ja ta reageerib igale liigutusele – ses mõttes on väiksega lahe sõita. See oktoobrikuu viimane nädal, kui esimese jibe ära tegin, on uskumatult puhunud, vesi ja õhk on talutavad. Kroonika: 19.10 Sõrvesäär, 47.manic, 101 eagle (olin kindel, et 4.7 on üle, kuid ei julenud 4.0 rigada, arvates, et eagle ja 4.0 ei sobi kokku), kohati oli ikka väga üle, aga siis hetkeks vaibus ja oli ok, aga siis hakkas tõstma ja loodeka chop muutus sõrves ülepurjestusega minu jaoks väga rajuks. Samas tund aega oli täitsa tore. vasaku halsiga ei tule jibe curve üldse välja – see on topu koolkonna süü. 20.10 Püünsi, 4.7 manic, veids tuli näpistada tööajast 22.10 Püünsi, 4.0 ja 101 eagle, suund SSW – ägedaid hüpekaid sai teha, täna peale minnes tundsin, et suudan purje kontrollida. Päris ägeda hüpeka sain teha, aga kui õhus olin suutsin laua alt ära keerata (vöör alla tuult), maandusin kolakiga mastile. terveks jäi :). Peale seda üritasin pigem lauda kontrollida kui hüpekaid teha, sest SSWga on tuul maru puhanguline. 24.10 Püünsi 4.0 ja 101 – ikka oma uksega ja 4.0ga- minu meelest kõlbab küll 🙂 25.10 Püünsi 5.4 ja 101 – algul oli hea meel, et selle purjega läksin ilusti sai varustust vee peal kontrollitud, sõitsin aegna alla ja tagasi ja proovisin paremal halsil (tagasi tulles basseinis) jibe. Ei tulnud ikkagi eriti välja, kuid kui alates kollasest majast tuul liialt tugevaks läks, sõitsin basseinis ja analüüsisin jibe tegemist, flipiga oli mure ja siis tuli meelde, et tagumist kätt ei tohi niisama vahtima jätta, vaid tööd tegema panna ja mastist kinni võtma ning järsk tõmme. Ja tuligi välja jibe – esimesel korral tegin pöörde ja flip ära, aga siis ikkagi laud uppus ära, aga järgmisel korral TEGIN ÄRA! aga see oli ka ainus kord, sest lõpuks tõstis minu purje jaoks liiga paljuks tuult, Ivar sõitis samal ajal 5.0ga!!!! 26.10 – no ikka nõme ilm! vihm ja SSW puhngud kohati ülitugevad. Tibbukas minu 4.0ga ja enda 73 lauaga, pool ajast oli tiksunud, aga ühe ägeda hüpekaga oli hakkama saanud! Tundub, et varsti hakkab minu hooaeg otsa saama – nüüd nädala sees enam ei jõua, vara läheb pimedaks, sest kella tuli keerata ja nädalapikkused vahed on liialt pikad, kui temperatuur ka veel korralikult langeb nagu lubab.
