Ükskõik, kellega päev varem või samal päeval rääkisid, arvas, et mis surf see jõulutaati oodates ikka on või et kus seda tuult lubab. Tõsi see oli, et reedel oli üliromantiline talveilm ja laupäeval Sõrve jõudes, ei liikunud ka kõrred rannas. Kuid hakkas tõstma! Mina olin kuni Siimu vette minekuni suht skeptiline ja magasin autos, aga kui ta esimesel otsal juba probleemideta glissi sai, hakkasin ka kribinal-krabinal rigama.
Tuul puhus ida-kagu vahelt ja väga lahedaid otsi sai tõmmatud, vesi täitsa sile ja tekkis küsimus, kus need kiirusekunnid küll kõik on. Vesi ca pool meetrit tavapärasest allpool. Polegi näinud, et täitsa maa pool lahes on nii palju kive. Tavaliselt sinna välja ka ei sõida, nii et probleemi pole. Tänu madalale veele oli ka rohtu palju (põhjarohi nüüd palju kõrgemal), kõige rohkem segas see peale veestarti kui jala-aasad igast rämpsust täitusid või enda keha ümber seelik tekkis. Rohtu oligi esimeses lahes, kaugemal teises lahes oli jätkuvalt piisav sügavus ja seal ei seganud rohi üldse. Uime alla rohtu ei jäänud, kuna väga madalasse ei sõitnud.
Kokku vees ca pooltundi, kehal ja kätel külm ei hakanud, aga murekoht on varbad, mis kipuvad ikka suht kohe ära külmuma. Jibed tulevad suure laua ja sileda veega täitsa välja, glissis küll ei püsi, aga nii külma ilma ja veega tahtsin pigem iga hinna eest püsti jääda, kui stiilipunktide pärast üle pea vette käia. Päris läbi võtab selle külmaga intensiivne pooletunnine trenn. Mingit vees vahtimist ja lobisemist ei saa harrastada, ainult sõidad-sõidad ja sõidad ja siis kui külm hakkab, kohe välja ja autosse riideid vahetama.
Kokkuvõttes väga hea 5.4 surfi pooltund. Minu meelest on see täitsa hea suund Sõrves.
Õhtul mõnus saun Martti pool. Mönusad on need sügisesed surfipäevad saares.