Urveka surfiblogi

Uskumatu aga lubati tuult ning kuna läänekaldale oluliselt rohkem, siis sabad selga ja Rohukülla. Kirke, Andrus ja mina. Kohale jõudes oli ja nagu ei olnud ka. Kaldal vaikus, kuid kaugemal merel kaks purje glissis. Rigasime vaikselt, otsustasin väiksema purje kasuks, kuna umb. 3 nädalat pole ju merele saanud ning arvasin, et olen oma vähesed oskusedki ajaloo hõlma matnud. Merele jõudsin täpselt tipphetkel, kahjuks oli seda suht lühikest aega. Üks edasi-tagasi ots oli väga hea (tuule mõttes), purje kiskus kogu aeg üle ja esimest korda oli tunne (või vähemalt üle pika aja), et väiksemat purje oleks vaja. See tuul aga vaibus päris kiirelt ja glissi saamiseks jäi peale esimest triipu 5,4 väheseks, 6,4 ei viitsinud aga üles rigama minna, eriti veel kui tuul pagiline ning vahepeal oleks korralikult sikutanud. Avastasin sel korral, et laud justkui iseenesest läheb vastu tuult, see tõmbas küll kiiruse maha, kuid mulle soovitati hoida asendit või lasta nats allatuult ja saab jälle minema, aga sealsete pagidega oli suht keeruline. Väga hea meel oli selle üle, et sain alati tagasi sinna, kust startisin, v.a üks kord kui üritasin veestarti teha. Esimesed jala-aasad tuleb tõsta ettepoole tagasi ning tagumisi tuleb panna kaks - nii on lihtsam. Täna oli esimene jalg kogu aeg seal, kus vanasti olid esimesed jala-aasad, aga selle lainetuse ja tuulega ei julenud esimest jalga nii kaugele aasa panna, kus mul need nüüd asuvad. Pealegi on vaja hädasti kasutada tagumisi jala-aasasid, nii ei tõmba tuul purje nii kergelt üle. Üldiselt jäin päevaga rahule, juba ainuüksi seetõttu, et merel sai viimati vääääääga ammu käidud!!!!