Urveka surfiblogi

talutavalt soe, st vähemalt ei ole novembri lõpus paksu lumekihti ja hulle miinuskraade, aga no mis mul sellest , kuid ikkagi väga muljetavaldav on sõrve prognoos. ei teagi, kas olen päris sinist tooni prognoosis varem tähele pannud

Internetiavarusest võib täitsa ilusaid, kvaliteetseid pilte endast leida Sel korral selliselt aadressilt.
Esimene minust, veel Eaglega vees, teised Siimust.

Vot sellised jaanipäevad on toredad, mitte, et need muidugi enamustele meeldiks - madalrõhkkond: saartel kuni 20-25 m/s tuult ja vahepeal vihma selga ka. Topus 20 m/s ei olnud, kuigi ka miki puri (3.3 manic) oli kaasas. Endal muidugi tekkis kiusatus 3.3-ga sõita , aga nats läheb veel ikka aega (nii nädalaid või kuid ).
Päeva tulemus Siimul: flaka, spock, vulcan. Pildile küll ühegi flaka sooritust ei saanud, ainult alguse ettevalmistuse ja veel mõned pildid.

Hea, kui on olemas sellised surfispotid nagu Topu ja Sõrve Sääre.
Sõrvet võiksime aga siiski rohkem austada, isegi kui keelumärki ei ole murule pandud, on selge, et Sääre tippu sisse sõites teest kõrvale liivale(kruusale) ei keerata ja pargitakse ikka teele. Sellise parkimise eest nagu allpool saab ka Keskkonnaametilt väga kopsaka trahvi. Toon siinkohal ka välja Keskkonnaameti ametliku seisukoha:
...Kui Te sõidate teed pidi majakani välja ja peatute teel, siis ei ole
probleemi, kuid teelt kõrvale sõitmine ja teelt väljas parkimine ei ole
lubatud.
Piret Lang
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
looduskasutuse spetsialist

Kõiki neid kohti ühendab puri 6.5, ühel korral Räpinas piisas ka 5.4 Alphast - kevadtormid on ilmselt veel ees või siis ei ole tuulisemad päevad tööinimestele - nii nagu ikka kipub olema .
Minu enda surfihooaja algus lükkub veel nädalaid ja kuid edasi ja nii ma kajastangi Siimu surfisaavutusi. Ma ise oleksin ikka vähe väiksema purjega hakkama saanud kui 6.5.
Kevadtuulte pealinna Räpina toru on andnud pooled praegustest Eesti surfipäevadest. Tegin eksamiks õppimise vahele ka mõned pildid Räpina ühest surfipäevast. Kahjuks ei õnnestunud ühtegi vulcanit ega ka spocki peale saada, vaid ainult sellist minu stiili nö penskari surfi.
Räpinas oli sel päeval kohal meie "tartu esindus" ehk Simo, Kõu ja Siim. Lisaks oli veel nii purjelaudureid kui ka lohetajaid. Neljanda pildi taustal on ka Venemaad näha - Räpinas pikemaid otsi lastes tuleb jälgida ka piiripoisid.

Ja siis veel eelmisest aastast:
Novembris sai nädal aega veedetud Dahabis, kus lihvisin jibe ja õppisin duck-jibe, viimast sai küll rohkem kaldal harjutatud, sest esimesed kolm päeva puhus 4.7-5.3 purjedele, kuid järgnevad kolm päeva 6.9-le ja low-wind purjekeerutamise trennile. Isegi hoolikatest Collini nõuannetest ei tahtnud mul helitack välja tulla, aga vähemalt mõned teised toredad harjutused, mis ka purjetunnetusele kaasa annavad.

Duck-jibe teooria:

Veel mõni pilt reisist:

Ja 2011 hooaja algus chickadele ja väike reklaam surfilaagrile, kus ma sel aastal küll osaleda ei saa, aga tore üritus on see ikkagi, kuhu tasub minna ja kindlasti tasub surfiga (just purjelauaga) alustada. Praegu olen küll väga tänulik, et purjelaud on mu seljalihaseid nii palju tugevdanud, et isegi kui üle kümne kilo on kõhule kasvanud, peab selg ilusti vastu.

Täna tundus mulle alguses veidi raskem, kui eile, suund oli tiba rohkem kirdest ja laine tihedam. Esimese hooga sõitsin kohe teise serva välja, kus ma esimest korda nii lähedalt neid kivimürakaid nägin. Tavaliselt olen rohkem välja krüssanud ja need mulle nii silma pole jäänud, ohtlikud need pole (eeldusel, et nii kalda alla ei satu), sest kivid tundusid olema ainult kalda all.
Täna oli ka veidi pagilisem ja kohati vaiksem kui eile. Päris mitu korda suutsin purje läbi tuule tõmmata ja lainega laua all risti keerata, aga äge oli see, et suutsin mitu korda, kuidagi koos lainega startida. Veestardiga sain peale ja siis lainest alla, väga äge tunne. Üldse oli täna lainetest üle saamine lihtsam ja mõne madala hüpeka tegin ka, aga mitte eilseid õhulende. Laud reageeris kiiremini kui 95-ne, spinni kippus ikka vahepeal minema, kuid lainega ja korra allatuult sõites sai kohe kontrolli tagasi.

Ainult veestarte oli täna veids nõme teha, kui lained pidevalt selga sajavad ja lauale jõudes on silmad nii vett täis, et nähtavus on mõned meetrid kesine.

Elu adreka annab mulle ikka kiirus, mis isegi nendest väikestest lainetest alla sõites ja lainete vahel siledal veel tekib. Nii palju veel ennast ei usalda, et rohkem välja krüssata, pigem ikka sõitsin kaldal lähemal ja nii, et teises otsas olid kogu aeg jalad põhjas, päris Muuga sadama tünnide lähedal oli vahepeal kalda all ikka väga sile, aga pikalt ei julgenud lasta selles põlvini vees.
Enne maha tulekut ja hämardumist avanes ilus pilt taevast Tallinna kohal - pilved olid justkui ääristatud tumeroosade servadega (nats meenutas see värv ka minu silma ümbrust .

Tänasest olen ka kiivri omanik, ei olnudki nii hull sellega sõita kui arvasin - esimene kord, kui sel aastal sõitsin mütsiga, tundus, et ei ole sellega võimalik sõita - midagi ei kuule ja ei tunneta. Nüüd mõtlesin, et kiivriga on asi veelgi hullem, aga endalegi üllatuseks ei olnud.

Väga mõnusad ja kogemusterohked olid need 2 surfipäeva Randveres, just eriti väiksemas murdlaines sõitmisese osas.

Kuna eilne blogi link ei töötanud, lisan nüüd pildi siia:

Vaatasin ka üle, et olen sel aastal 44 korral sõita saanud ja neist veidi üle 10% ka oma uue kõige väiksema purjega, polegi eriti paha . Saaremaal toimunud slallivõistluste ajal on mind ka selle kõige väiksemaga tabatud, nunnult väike, eks

Ma ei uskunud, et nii palju täna puhub, et tuleb lausa 3.3-ga sõita. Huvitav on mõelda, mis siis veel homme saab...aga täna oli väga äge, isegi hoolimata sellest, et väike laud jäi hommikul koju.
Niisiis Siim jälle ootas veidi minu järgi, sest ainuke puri, mis tal oli minu käes, oli see kõige väiksem, aga vähemalt ei tulnud mul kohale jõudes kaks korda mõelda, millega peale minna - sain jälle micky-purjega sõita!
Endale ka ootamatult sain oma varustuse täna suht kribinal-krabinal kokku. Naljakas on küll otse töölt kõpskingade ja seelikuga mere ääres sebida, vanasti vahetasin autos tööriided ära, aga nüüd enam ei jõua, tõmban rannas kohe kalipso selga.

Tänane andis jällegi tunnistust, et lainetest ja wavest ma eriti mitte midagi ei tea. "Põgenesin" muudkui murduvate lainete eest ja siis otsisin mitte murduvaid kohti, et teisele poole saada ja endale üllatuseks tegin minu elu kõrgeimaid õhulende ja suutsin veel maanduda ka, aru ma muidugi ei saanud, kuidas see õnnestus. Päris ägedaid tuure saab lainete pealt ja vahelt üles võtta, niimoodi proovides muutusin muidugi julgemaks ka, pealegi olid siinsed murdlained ikka pehmekesed ja andsid julgust juurde. Siis kui Helle ka peale jõudis, oli veidike tuult tõstnud ja kontrolli asjade üle oli ikka raskem saavutada. Ja nii see tuli - täie hooga üle laine ja ilmselt liikusin õhulennu ajal liialt ette ja otse peaees koos kogu oma varustusega vette, enne veel tundsin, et pea pani hea hooga vastu masti ja maandudes puusakont vastu lauda. Eks tegijatel ikka juhtub, aga kiivri pean raudselt endale ostma, siis ei oleks praegu silm sinine.
Väga mõnus laine õppimise ja harjutamise koht on see Randvere! Pealegi tundus täna vesi ja õhk kuidagi väga soe, külm ei hakanud kordagi, kuid see eest väsitas lainetes sõit ikka korralikult ära, välja väga palju ei krüssanud, sest peale igat kahte otsa sai siis jalad põhja ja puhata. Peale esimest kahte otsa oli tunne nagu polekski suvel trenni teinud, et vastupidavus jummala nullilähedane.
Spini kiskus ka laud, eriti peale hüpekaid, kui tuul oli tugevam, oli seda veidi vähem, aga ikkagi surun liialt tagumise jalaga. Suure lauaga eriti hull ei ole, aga väike keerab end küll kohe risti, aga äkki homme saab siis harjutada...
Kokku vees ca 50 mintsa, välja tulles tuli asjade vedamisel puhata 1 kord ja autode juures enne kokku rigamist veel hingegi tõmmata

Mulle meeldib see koht ja kui homme tuul mind päris pikali ei puhu, võtan väikse laua ja uuesti proovima. Muidugi kiivri pean endale kusagilt ka soetama.

http://surf.morgenholm.ee/htsrv/viewfile.php?root=collection_1&path=urve_sinikas_2010_vaike.jpg&viewtype=image

Laupäev 18.09. Olime juba teel Sõrve, kui Mihkel mööda sõitis ja arvas, et Sõrve on heina nii täis, et surfi on raske nautida...meil veel viimane Topu kord meeles ja keerasime otsa ringi.
Nasval oli lõbus, sest seltskonda oli väga palju, võistlejad olid ka sel korral kõik Jahisadama poolel.
Rigasin esialgu 4.7 hoolimata kõikidest oma kõhklustest ja ronisime laguuni sõitma, kuna vesi oli laguunis kõrge, ei saanud absoluutselt aru, kus kõrkjate pool madalaks läks ja õnnestuski manöövrit tehes ja sisse käies veidi jalga hüppeliigesest väänata, mille peale otsustasin merele sõitma minna, aga proovisin nii, et võistlejaid ei segaks. Täitsa lahe oli kohati nendega koos sõita, kui nemad stardipaika kimasid. Ega ma nendega kiirust ja eriti veel kõrgust hoida suutnud, jibe ei oleks tahtnud proovidagi , kuid mõnus on ikka seltskonnaga veel olla.
Kaldal, kuid kaist eemal, murdlaines oli mõnus, sai aga mõningaid hüpekaid proovitud. Laguunist otse välja sõites võtavad sadamahooned tuule maha, tuulegeneraatorite pool aga tuult jätkus.
Siis kui tundus, et 4.7 üle hakkab jääma, kobisin laguuni tagasi, tegin seal mõned otsad ja äkki tuli ilge padukas selga, isegi lihtsalt purje all seistes oli valus, kui üritasin välja piiluda, et mis merel toimub. Läksin välja ja kokku olin ca tund väljas, aga seda magusam oli peale uuesti peale minna, sest peale neid kõiki padukate hoogusid, hakkas päike paistma ja tõmbama nii, et mul oli kohati ka 3.3 üle, enamasti aga ok, sest ega sellega vähe tohi tuult olla. Mulle tundubki, et see freewave sobibki sellistele pauguilmadele ja väiksele purjele, sest hullult head kiirust arendas laguunis, kai alt välja sõites, tuli kohati tiksuda, aga edasi sai ok sõita. Harjumatu oli algul nii väikse purjega veestarti teha, nii nagu surfateski kipub seda purje aeg-ajalt tagant üle tõmbama, juhtus see mul alguses ka veestarti tehes.
Väga mõnus on ikka väikse purjega surfata, kahjuks ei olnud küll väikes lauda kaasas, aga 95-ne oli ka tegelikult väga hea. Kokku vees 4 tundi ja õhtul peale sauna ei jaksanud küll midagi muud kui magama minna.
Selle aasta raudselt parim ost on see minu micky-puri ehk 3.3. Tänud Jaanile, kes sellest lahti soovis saada .

Pühapäeval, 19.09, enam nii palju tuult ei olnud, kui lubati - ilmselt kui vihma oleks vähem olnud, oleks ka tuult rohkem olnud, aga mine tea. Nasval tundus kaheteist ajal kuidagi väga nutune ja otsustasime ikkagi Sõrve kasuks, Anneli liitus ka meiega. Kohale jõudes oli pilt nii ilus, et otsustasin võtta 4.7, sain juba poolenisti rigatud, kui tuul ära kukkus, tõin siis 5.4 välja, kuid nüüd oli juba nii kukkunud, et otsustasin hoopis 6.4 kasuks. Sain selle ka juba poolenisti rigatud, kui hakkas jälle laksama, tõin jällegi 5.4 välja ja saigi 1,2 tunnise kena surfipäeva.
Sõrves oli vesi oluliselt külmem kui eile Nasval ja palju kiiremini väsisin ära, muidugi rohkem sai ka lühikesi otsi tehtud. Lepamets tundus mulle ikka täieliku lumeinimesena - tuli merele lühikeste varrukatega suvise kalipsoga!! Juba eile vaatasin mõnda mütside ja sussideta võistlejaid, et kuidas neil küll külm pole ja jalad külmast tuimaks ei muutu. Ilmselt harjutamise asi ja teatud piirideni võiks proovida, aga suvise kalipso kasutamist ma enam ei kaaluks

Esimest korda uue kalipsoga merel - ostsin endale meeste 6 kalipso (päris täiskuiv ei ole, kuna lukk laseb läbi), sest naistele ei olnud ühtegi normaalset kalipsot , tahtsin ilmtingimata, et varrukaotstes oleks kummiribad ja selliseid minu numbriga ei olnud. Nüüd siis kannan XS meestekat, kus kätemuskel saab veel jõudsalt kasvada, küll aga mitte tagumik, see tundub XS mehel ikka päris väike ja prink olevat .

Sel aastal minu meelest esimest korda Rohukülas, kuigi Aive oli just maha tulnud, kuna tuul oli ära kukkunud, sai tunnikese ilusti sõita. Täitsa käsitlematult harjumatu on jälle talvevattidega sõita, midagi ei kuule ja ei tunneta. Kindad viskasin lihtsalt lõpuks minema, sest paljaste kätega on haarduvus mastist ikka palju parem, sussid jäid jala-aasa kinni, kuid neid ma ikkagi jalast ära ei visanud, siis oleks kurguga selleks aastaks ilmselt korras olnud.

Tasapisi läks enesetunne paremaks ja mõned manöövridki hakkasid välja tulema. Kokkuvõtteks tore sissejuhatus külmemate ilmade surfiks.

Tund tiksumist ja 10 minutit glissi - ei olnud just maailma parim päev.
Põhjaka ja külmade ilmadega ei ole Topu ikka see õige koht, kohe alguses välja tiksudes külmusid käed ära, tagasi tiksudes aga varbad suvesussides. Pean ikka kiirelt poodi talvesussidele järgi minema...
Ilusad suvised päevad on selle Topu ka võimatult täiskasvatanud, eriti vahet ei olnud, kas surfad heinamaal või Topus, heinamaal oleks ainult rohtu paremini näinud, vees olid ainult üksikud saared näha.
Aive surfipäeva saime ka korralikult ära rikutud, et me tekitasime talle ka Topu-huvi