27.09.2010 Randvere, 3.3 Manic, freewave 95, uim 22

Ma ei uskunud, et nii palju täna puhub, et tuleb lausa 3.3-ga sõita. Huvitav on mõelda, mis siis veel homme saab…aga täna oli väga äge, isegi hoolimata sellest, et väike laud jäi hommikul koju.
Niisiis Siim jälle ootas veidi minu järgi, sest ainuke puri, mis tal oli minu käes, oli see kõige väiksem, aga vähemalt ei tulnud mul kohale jõudes kaks korda mõelda, millega peale minna – sain jälle micky-purjega sõita!
Endale ka ootamatult sain oma varustuse täna suht kribinal-krabinal kokku. Naljakas on küll otse töölt kõpskingade ja seelikuga mere ääres sebida;), vanasti vahetasin autos tööriided ära, aga nüüd enam ei jõua, tõmban rannas kohe kalipso selga.

Tänane andis jällegi tunnistust, et lainetest ja wavest ma eriti mitte midagi ei tea. “Põgenesin” muudkui murduvate lainete eest ja siis otsisin mitte murduvaid kohti, et teisele poole saada ja endale üllatuseks tegin minu elu kõrgeimaid õhulende ja suutsin veel maanduda ka, aru ma muidugi ei saanud, kuidas see õnnestus. Päris ägedaid tuure saab lainete pealt ja vahelt üles võtta, niimoodi proovides muutusin muidugi julgemaks ka, pealegi olid siinsed murdlained ikka pehmekesed ja andsid julgust juurde. Siis kui Helle ka peale jõudis, oli veidike tuult tõstnud ja kontrolli asjade üle oli ikka raskem saavutada. Ja nii see tuli – täie hooga üle laine ja ilmselt liikusin õhulennu ajal liialt ette ja otse peaees koos kogu oma varustusega vette, enne veel tundsin, et pea pani hea hooga vastu masti ja maandudes puusakont vastu lauda. Eks tegijatel ikka juhtub, aga kiivri pean raudselt endale ostma, siis ei oleks praegu silm sinine.
Väga mõnus laine õppimise ja harjutamise koht on see Randvere! Pealegi tundus täna vesi ja õhk kuidagi väga soe, külm ei hakanud kordagi, kuid see eest väsitas lainetes sõit ikka korralikult ära, välja väga palju ei krüssanud, sest peale igat kahte otsa sai siis jalad põhja ja puhata. Peale esimest kahte otsa oli tunne nagu polekski suvel trenni teinud, et vastupidavus jummala nullilähedane.
Spini kiskus ka laud, eriti peale hüpekaid, kui tuul oli tugevam, oli seda veidi vähem, aga ikkagi surun liialt tagumise jalaga. Suure lauaga eriti hull ei ole, aga väike keerab end küll kohe risti, aga äkki homme saab siis harjutada…
Kokku vees ca 50 mintsa, välja tulles tuli asjade vedamisel puhata 1 kord ja autode juures enne kokku rigamist veel hingegi tõmmata:D

Mulle meeldib see koht ja kui homme tuul mind päris pikali ei puhu, võtan väikse laua ja uuesti proovima. Muidugi kiivri pean endale kusagilt ka soetama.

https://surf.morgenholm.ee/htsrv/viewfile.php?root=collection_1&path=urve_sinikas_2010_vaike.jpg&viewtype=image