Urveka surfiblogi

Suur oli minu üllatus, kui peale minu ja Siimu ootasid meid Topus ees kõigest 2 surfarit - Aive ja Altair, ja seda hoolimata loodetuule prognoosist. Topus muidugi puhus läänekas ja kohati väga puhanguline. Ühel hetkel ei saanud veestartigi tehtu, järgmisel hetkel tõstis nii palju, et 4.7 oli kõvasti üle ja Siim sai sellega täie lauluga kimada. Minu midagi muud asjalikku polnud, v.a see, et sai vees käidud ja jibe harjutatud. Esimest korda sel aastal vahetasin märjad riided autos ära, krd külm oli! Surfates oli vähemalt vesi veel soe ja vahepeal toppisin oma lahtiste peopesadega käpikud vette soojenema.
Õnneks oli Tlns ka samasugune puhanguline teema.

Kuna puhus edela tuul oli Siimu ja Simo soov minna Nasva flatile harjutama. Õnneks edelakaga sai suht pikki otsasid sõita, ka jibed tulid flatil välja, siis hakkas veids igavaks muutuma ja suundusin mere poole, tekitades sellega ka teistele närvikõdi. Karjusin küll teistele, et lähen merele, aga ilmselt ikka keegi ei kuulnud - suht tugev tuul, mütsid peas ja endagagi küllalt tegemist. Igal juhul esimesel otsal polnud probleeme, tuult jätkus ja sain ilusti veestardi tehtud peale luhtunud manöövrit ja siis läksin uuesti, aga siis vaikis ikka korra päris ära...
Ilmselt Aalo 5.4 oleks paras olnud, ühesõnaga vajusin jube ära ja kui peale sain tiksusin Nasva teisele kaldale, kus asub suriputka ja kus parasjagu noored trenni tegid. Need vaatasid küll, et no kust see tont nüüd välja ilmus.... Mõtlesin juba kaldale istuma minna, kui nägin Siimu vee peal, pidin uuesti vette tagasi minema, sest raudselt ta otsis mind. Vabatahtlikult ei oleks ta mõnusast flatikohast lahkunud. Kuna tuult eriti palju tõstnud ei olnud, sai kohati küll käima, aga tiksuda tuli ikka ka ja sõitsin samasse kaldasse tagasi. Arvasin, et Siim nägi mind ka. Tagasi jõudnuna nägin juba kahte purje vees, Kõu oli ka minu otsingutega liitunud. Sõitsin uuesti merele, sain Siimult veids asja eest pragada, et ma kedagi teist merele kaasa ei võtnud ja sõitsime nüüd teisele kaldale tagasi, nüüd oli tuult tagasi tõstnud. Tagasi olles, tegin flatil paar otsa ja harjutasin veel jibe. Kuna ma flippimisega nii kaua jokutan, siis väikse lauaga tulevad jibed ainult siledas vees välja.

Kolmapäeval, kui oli ka äge tuul, ei vedanud mitte kuidagi surf välja - Püünsisse oleks alles 19 jõudnud .
Nädalavahetusel Saares ja kuna lubas läänekat, mõtlesime Harilaidu (Haagilõugast) testima minna. Ca 200 meetrit tuleb asju vedada - väga hull ei ole. Meri on ilus hele-helesinine. Ees murdlaine, tuult vähe
Esimesel korral sain suht kiirelt murlainest minema. Tagapool oli tuult ok, aga tundus suht mõttetu koht , ainult sellised suured pehmed merelained ja kohati suht sile. Tundus, et Tagalaht on kohana ja laine mõttes ägedam. Samas saab Harilaiul murdlaines hullata ja harjutada
Teisel korral enam murdlainest minek nii hästi ei õnnestunud.

Eile merele ei jõudnudki, tööd tuleb ka vahel teha.
Edela-lõuna tuul. Proovisin chopis-lainetes jibe, mis muidugi üldse välja ei tulnud. Harjutasin ka hüpekaid ja hüpekatest maandumist. Pärast sõitsin ees siledamas vees, siis tulid ka jibed välja.

Püünsisse kohale jõudes, väga ilus pilt ei avanenud. Üks suur slallipuri sai taga Aegna all käima, ees tiksusid ülejäänud purjed rohkem ja vähem enamuse ajast, aga kuna päikselist päeva ei saa niisama raisku lasta ja kohale oli juba tuldud, otsustasime asjad kokku rigada ja peale minna. Rigamise ajal veids ikka tõstis ka.
Peale minnes sain peaaegu kohe käima, vaeva tuli näha küll glissis püsimisega, tagapool oli see eest aga veidi rohkem tuult. Ühel korral oli ka veestart nibin-nabin. Esialgu sõitsin ainult Aegna pool toodrite vahel, sest seal oli rohkem tuult ja harjutasin jibe. Ma ei saaks öelda, et need mul kuidagi paraneksid, aga ma üritan ja harjutan . Pooltes käin ikka raudselt sisse, glissis ei püsi ja ühesõnaga kõik samad vead nagu ikka.
Vahepeal suhtlesin Kirkega ja peale seda uuesti sõitu alustades, tundus, et oli tõstnud. Taga oli ikka juba kohati veids justkui palju, aga mitte veel ülejõukäivalt üle ja harjutasin muudkui jibe, nüüd tulid oluliselt paremad välja, glissis püsisin paremini ja jälle käima sain ka nagu naksti. Siim sai ka ilusti käima ja tegi täpselt minu nina all vulcani ära, teeb veids kadedaks ka, et tal nende asjade käsitsemine nii lihtsalt välja tuleb ja mul ei taha isegi jibe välja tulla. Ma küll kimasin temast enamuse ajast mööda, kuid mul oli ka sama suur puri kui tal ning uim ka oluliselt pikem .
Jällegi ei tahtnud päeva üldse ära lõpetada kuni kummaline kõhuvalu minu päeva lõpetas ja laenasin oma varustust Tiinale, kes juba kõik asjad Tarifale saatnud on. Eks ma muidugi kõiki Tarifale sõitnud ja sõitvaid tegelasi kadestan ka veidi, aga vaadake vahelduseks ka Eesti ennustusi...Ilmselt näeb minu purje nii esmaspäeval, teisipäeval, kui ka kolmapäeval, kui siis ikka töömesilastele ka tuult jätkub
Täna saime täpselt tuuleaja vees mööda saadetud, puhuma hakkades, jõudsime vette ja maha tulles veel ei langenud, kuid õige pea, kukkus pea täiesti ära.
Väga soe ilm ja mõnus surfipäev. Vees kokku ca 1,5 h ja ainult üks lobisemise paus vahepeal
See oli 54 kord merel sel aastal, kui arvestada kaks tiksumise päeva üheks.

Minu esimene kord Väänas. Esimene pilt tundus, et võibolla ikka 6.4-ga saan käima. Merel oli üks surfar, kes vahepeal tiksus ja hulk lohesõpru. Ilm oli aga lausa supper!!! Päike paistis ja väga soe, räägiti koguni 17 kraadist. Kui Topus tundus, et külm sügis on meie hoovi jõudnud, siis tänane Vääna oli ikka hilissuviselt soe.
Alguses oli ees tuult nibin-nabin, taga aga puhus väga hästi, ägedad lainekesed ja lained, kuid tuult keris järjest tasapisi juurde ja pärast hakkas taga isegi üle jääma, kuid maha ei raatsinud enne tulla, kui veestardi ajal end totaalselt väsinuna tundsin.
Esimese otsa sõitsin kohe kaugele taha välja, jibe ja tagasi, kuid jube ebamugavad olid kõik asjad. Esiteks tundus trapetsiaas liiga taga olevat ja poom justkui liiga madalal, ilgelt kiskus tagumist jalga krampi. Peale trapetsiaasa asukoha korrektuuri ja poomi kõrgemale tõstmist oli oluliselt parem.
Väga mõnus oli lainetes sõita, kuigi see veel õige Vääna ei olnud, tekkis tagapool ikkagi minu jaoks arvestatavaid laineid, väga äge adrenaliinilaks on lainest alla sõita.
Proovisin ka laines jibe, alguses kõige esimene jibe tuli välja, ilmselt algaja õnne, kuid hiljem käisin kõik sisse, sest kord sõitsin end lainesse kinni, kord jokutasin flippimisega jne. Väikse puhkepausi ajal Andres joonistas, kus tuleb alustada lainetes jibimist, et ei jääks lainesse kinni. Pärast proovisin ka, üks tuli välja, aga see oli suht koba, eks see tahab harjutamist...aga noh nüüd alles tuuline aeg algab ja Väänasse lähen ma raudselt veel.

Nädala esimeses pooles ei õnnestunud mitte kuidagi merele jõuda, siis neljapäeval oli kihk seda suurem. Tuleb tunnistada, et Toppu kohale jõudes, tundus ilm isegi veids jahe ning tuult tundus pigem 5.4-le kui 4.7-le, kuid rigasin ikkagi viimase.
Väga mõnus on ikka väikse lauaga sõita ja lõpus tulid isegi mõned jibed välja. Tacki proovisin ka, aga selleks pean ennast ikka ülikiirelt liikuma saama. enamasti triibutasin ja raiusin jibe.
Minu suureks kurvastuseks tundus, et soe aeg hakkab läbi saama , sest kätel hakkas ikka külm, windchilli kindad ka kaasas ei olnud ja nii soojendasin käsi vees.
Kokku merel ca 2 tundi. Vääääääga mõnus surfiõhtu.

Tegime küll kaunid plaanid, et hommikul 10 oleme mere ääres, sest ainult hommikul lubas puhuda. 9.30 ärkasin Aalo kõne peale, 10-ks jõudis Siim tuuleolukorra ja ennustused üle vaadata - midagi head tulemas ei olnud ja ega me väga ei kiirustanud.
Aalo, Tiina ja Madis startisid enne meid ja said veel veidi rohkem tuult. Minul õnnestus ka mõne puhanguga käima saada, aga no üldiselt ikka selline vaikse tuule set-i teema .
Avastasime, et ida-tuulega on Tehumardi täitsa arvestatav koht, puhub Roomassaare ja Abruka vahelt.

Kuna 60 saame ainult üks kord elus, keerasime peale tööd auto nina saare poole, et esivanemat õnnitleda. Kuigi glissiilma ei lubanud, vedasime asjad kaasa ja otsustasime laupäeval Uudepanga lahega tutvust teha. Peale meie oli rannas terve kamp noorukeid, kes nautisid koolist vaba päeva ja kuulasid musa sama valjult kui diskol. Huvitav, kus see lindude kaitseala Harilaiul asuski..
Mul õnnestus end kolm korda isegi glissi meelitada, aga noh selline poolkõva värk, ei liha ega kala. Lõpuks vaikis seegi ära. Vähemalt saime meie jaoks uue koha avastatud ja lääne-loode tuulega plaanime seda kohta uuesti külastada. Väga mõnusa laia liivaribaga rand, ainult paarkümmend meetrit tuleb asju tassida.

SSW ja kaldalt tundus mulle, et puhub. Igaks juhuks sättisin ka suure laua valmis.
Esialgu kohanesin väikse lauaga, sest no eaglega ei anna seda ikka üldse võrrelda. Laud saab sajandike jooksul aru, mis laual teen. Täna jälle selline ülimõnus päev, kõik sobis. Purjetrimm oli hea ja üle ei olnud, et manic oleks kuidagi närvilisena tundunud. Väikse lauaga tundub kiirus chopis oluliselt mugavam.
Kuna eelmisel korral lasid kõik uljalt mõlemalt poolt Nurga kivi mööda, katsetasin ka. Toodritest möödusin ainult Aegna poolt. Nurga kivist toodriteni ja kaugemale oli äge tsoon, isegi mõne laine pealt sain hüpekaid proovida, kuni nii julgeks muutusin, et ühe suurema pealt tõusin lendu ja maandusin sajaga nina peale, ise pea ees masti otsa. Silmi lahti tehes, olid kõik kohad terved ja jätkasin proovimist, kuigi ettevaatlikumalt. Üldiselt on see laine ja väikeste hüpekate tegemine mul veel väga nõrk ja peaks teiste kogemusi lugema.
Taga merel proovisin igal otsal ka jibe, kuid aeglase flippimise, mis on raudselt vale jibe tehnika süü, ei tulnud chopis-lainetes ükski välja. Püünsi basseinis aga tulid mõlemal halsil isegi mõned jibed väikse lauaga välja.
Jällegi väga äge päev.
Huvitav, et poolkirjanikust surfipoiss Tibbuka päevik pole veel suurema avalikkuse ette jõudnud...
http://www.surfiploog.blogspot.com/

Puhas lõuna tuul ja puhus väga korralikult ka töömesilastele. Logistikaspetsialist unustas mu väikse laua maha ja logistasin oma suure lauaga. Kõige rohkem olin uhke chopis tehtud tackide üle, mida ikka välja tuli. Kuna tuult oli päris palju tegin merel ainult tacke ja kalda all jibe.
Nurga kivist lasin ainult Aegna poolt mööda ja vahepeal tuli täie lennuga alla lasta, uhh...ma ikka ei saa aru, kuidas on võimalik 10-se purjega veids ülepurjestusega allatuult sõita.
Peale nurga kivi oli veelgi tugevam tuult, sestup lõppesid minu otsad enne lootsiraja toodreid.
Väääääga mõnus päev.
Kuidas neid lohetajaid nii palju Püünsisse tekkinud on. Üldiselt ei ole mul lohetajate vastu midagi, aga vahel tahavad nad neid millegipärast lauduritele pähe loopida ja täna keegi vihastas oma lohe peale nii, et lasi allatuult selle lendu, viimasel hetkel märkasin, et peremees seda varju enam ei kontrolli ja pääsesin liinidest.