Urveka surfiblogi

tänaseks päevaks olen kohaliku elustiiliga "Relax! This is Venezuela." nii ära harjunud, et jääks siia kohe kauemaks. Lisaks lubab täna pärastlõunast puhuma hakata, meie aga peame 14.30 startima lennujaama. Täna meil viimane trenn ja Matthias lubas õpetada Duck jibe. See oli nüüd küll ainus asi, mis mul enne Inget välja tuli. 1) Mast nach vorne 2) Hinten greifen 3) Ducken 4) Vorne greifen, nach hinten sein und die hintere Hand fast loslassen, Füsse wechseln, schaue in die Fahrtrichtung. Väga-väga-väga lahe reis oli ja soovitan kõigile Margaritale surfama minna, isegi, kui meil üks nädal oli vähe ning kohati olematu tuul (seda pidavat tõesti väga harva juhtuma). Tuulevaiksetel päevadel saabki saare ning Venezuela looduse ning muude võludega tutvuda. Surfiarengule andis see reis ka kõvasti kaasa - nii mulle hetkel tundub, on mida Eestis harjutama hakata! Kui Epp järgmisel aastal Brasiilia reisi korraldamist veel ette ei võta ja Margaritale surfihuvilised organiseerib, tahan kindlasti tagasi tulla. Lihtsalt parim (surfi)puhkus! Täiesti teise keskkonda, traditsioonidesse ja mentaliteeti, nii puhkabki hästi välja. Gran Canarial ja Egiptuses pole seda tunnetanud, tõsi seal olen korraga ka nädalakese olnud.

Täna ei olnud peaaegu üldse tuult. Ei viitsinud isegi suure laua ja väikse purjega õpitut harjutama minna. Poole viie paiku otsustasime Aivega kajaki võtta ja veids sellega sõita. Aive, vana sõudja, õpetas mind õigesti aerutama, et me ikka sünkroonis töötaksime. Tunda andis, et oleme mõlemad paremakäelised. Sõitsime lähedalasuvale saarekesele, kus lindude, sisalike ja tühjade merekarpide ei olnud midagi - väga mõnus vaikus oli. Samuti nägime, kust kohalikud austreid ja krabisid toovad, mida rannas pakuti. Õhtul kõige kaugemasse restosse sööma - Moby. Kohe jäid silma soodsad hinnad, samas portsjonid olid väga suured.