Urveka surfiblogi

Mis kellast ma peolt koju jõudsin, polnud mul hommikuks eriti aimu, aga kella 5 paiku, olid mul silmad plaks lahti. Eestis oli sel ajal kell juba pea 12. Loomulikult tulid mulle ka esimesed töökõned - esmaspäev ju ikkagi. Lõime Ingega aega surnuks, käisin dušši all ja seejärel mõtlesime randa minna. Kell oli umb pool kaheksa. Eestis keeran ma sel ajal tavaliselt teist külge ja panen äratuskella lõdva randmega kinni. Imelikul kombel ei olnud ka pohmakat. Arvasin, et see jõuab jälle päevaks kohale, kuid ei midagi. Rannas oli lahe: inimmassi veel polnud, st tegelikult peale eestlaste oli rannas üks või kaks inimest (hommikujooksu tegemas) Happy Surfi üleval sõid osad eestlased juba hommikust ja liitusime ka nendega. Hommikusöök maksis 22 tonni!!!! Mulle nii meeldivad suured numbrid ) Hommikusöögiks pakuti omletti, pannkooke, mingeid rasvas küpsetatud juustu lehttaigna pirukaid, vist hirsikooke (või manna - nägid välja nagu paksud väikesed pannkoogid) ja puuvilju ning värskeid puuvilja mahlasid. Eriti meeldis mulle arbuusimahl, mida juues tekkis tunne nagu jooks purustatud arbuusi. Enne merele minekut oli vaja surfiasjade poodi minna, kuna eilsed lühikesed püksid höörusid kintsu ära. Surfipoes jällegi sakslane ees. Ostsin siis lojaalsusest fanaticu püksid, siis hea suvel Eestis ennast enda lauaga kokku sobitada. Kuigi tuleb tõdeda, Eestis pole ma veel kordagi lühikeste pükste ja neopreniga sõitnud, aga äkki sel aastal saab väike motivatsioon ka. Sakslane ütles mulle pükste hinna - ma lihtsalt võtsin peoga selle raha, mis mulle eile vahetati ning ütlesin sakslasele: Könntest Du dir aussuchen, was Du brauchst, ich kenne mich überhaupt nicht in diesen Scheinen aus. Tema ka arvas, et pärast rahareformi on jah keerulisem. Ilmselt võttis ausalt ka - sakslane ju. Tänavatel käib kümne ajal vilgas elu - põhimõtteliselt on siin ainult üks tänav, teised on nagu väiksemad, mis viivad hotellidesse, randa ja kodudesse. 12 ajal merele, kuna tundus, et juba puhub. Täna tuli meie tulevane treener Matthias ka meiega rääkima, et me andku talle teada, kui soovime koolitust. Ütlesin, et me tahaks enne ikka paar korda sõita. Veestardiga ikka maadlen. Eriti tagapool. Merel kokku umb kaks tundi, vahepeal muidugi passisin niisama lauaga kalda ääres ja puhkasin, sest isegi kui pohmakat ei tekkinud, andsid nii reis kui ka eile pidutsemine veids tunda. Ei ole mul seda formula meeste jaksu. Ei tea, kas oli ikka hea mõte broneerida endale Vabametsa vana formula varustus. Iseenesest ei ole 10 tuhat kogu komplekti eest palju, aga see 10.5 puri ehmatab mind küll. Kõige suurem puri, millega olen sõitnud, oli Nõval Lauri 8.3. Hoolimata väsimusest on ikka väääga mõnus päikse ja soojaga mere ääres olla. Isegi kui see veestart ei taha eriti välja tulla ja vesi on nii paganama soolane, et silmad kipitavad ja lahti neid ei saa. Peale kahetunnist veepealolekut, olid mulle varukad kätele põlenud, nägu täiesti tulipunane, sest unustasin päiksekreemi panna, läksin merele ainult tavalise näokreemiga. Tark tüdruk, vist ei osanud nii terava päikesega arvestada. Õhtul terve kambaga sööma. Uskumatu, kus läks alles aega!!!! Esimesed praed tulid peale 50 minutilist ootamist. Täna lisandus meie grupile veel kaks tegelast - piloot Jaanus ja tema vend Meelis, neid nägin nüüd õhtusöögi ajal. Jõin Mojitot ja värsketest puuviljadest tehtud mahla - väga hea oli. Peale tunnist ootamist saabusid ka esimesed praed - tellisin päevakala. Kõrval Aive ja teiselpool Siim tellisid mereande - napsasin ka nende taldrikutest kaheksajalgasid ja krevette. Kaheksajalad olid täitsa ok maitsega, kohati oli tunne nagu näriks kummilaadset asja. Peole täna ei läinud - ikkagi tulin ju spordilaagrisse vahepeal tuleb enda ka välja magada. Ja siis täna öösel...ärkasin selle peale, et vetsu oli vaja tormata - kakale. Süda oli ka paha, kõht täitsa lahti, und ka polnud ja Inge suutsin ma ka oma kolistamiste ja helistamistega üles ajada, kuna und polnud hakkasin taaskord kell 5 tööd tegema. Üles ärkasin juba kell 4, kuna hirmus tung oli potile minna. Mõtlesin küll, et millest mul äkki niimoodi kõht lahti ja süda paha, ei joonud ka eelmisel õhtul, kohalikku kraanivett ka ei joonud, aga jääd lasin küll topsi panna - vägisi meenus Dahabi kõhu jama.