Urveka surfiblogi

Selle saare ajaloos esimest korda, lubatakse pikemalt vaikset tuult. Vassi treenerid vähemalt ei ole nii pikaajalist tuulevaikust Margarital veel näinud nagu windguru nüüd lubab. teisipäeval veel enam-vähem, kolmapäeval juba kõvasti vähem, siis õppisimegi Ingega Helitacki. Puri 3.7 ja laud suur sverdikas. No ei tulnud mul see vee peal välja. Kaldal isegi sain justkui aru. Ingel ikka tuli vees ka välja. Peale tundi tuli ühel korral ka kogemata välja. Eks tuleb Eestis harjutama hakata. Enne meie tundi hommikul käisime lainelauda proovimas. Väga lahe oli!! Kindlasti tahan seda veelkord proovida. Treener Steve jagas enne vetteminekut kaldal õpetussõnu. Vees ei tundunudki nii lihtne ja vesi oli sama soolane kui Dahabis. Silmadel oli ikka suht valus. Üritasin ja ukerdasin vees, kuni Steve tuli minu kõrvale mind õpetama, siis hakkasin alles aru saama. Valid laine välja ning hakkad kõhuli laual olles alla lainet ujuma, et kiirust saada. Vahepeal sain juba päris kiiresti, kuid siis tekkis järgmine keeruline moment - püsti saamine. Paar korda lasin põlvili, paaril korral vajus lainelaua nina vee alla - olin laual liiga ees. Lõpuks sain ikka kahel korral ka püsti, neist ühel korral ka veidi püsti sõita - väga lahe ala, kahju, et Eestis proovida ei saa. Tõsiselt mõnusa emotsionaalse laengu andis. Mõnusalt väsitas ka.

Täna siis esimene trenn. Leppisime algusajaks 12 ja jibe õppe, kuna õppimise ajal oli tuul vaiksem, oli see tegelikult halsi õpe. Kästi võtta suur laud ja väike puri, alguses oligi tuult vähem, lõpuks tuli rohkem, nii et vahetasin laua välja ja sain 4.7ga ka veel sõita. Matthias tegigi ainult meile kahele Ingega trenni. Trenn nägi välja nii, et treener seisis umb põlvini-puusadeni vees ja meie pidime 10-15 meetrit välja sõitma, taga paudi (wende) tegema ja tagasi tulles halsi. Matthias näitas meile halsi ette ning tema seletus oli järgmine: 1) kõigepealt Robin Hoodi asend (mast ette) 2) seejärel astud taha ja kauboi asend (põlvist all) 3) tagumist kätt hoiad peal 4) Füsse wechseln (jalavahetus) 5) loslassen (tagumise käe lased lahti ning asetad mastile ja tõmbad purje ette, ise vaatad juba sõidusuunas) Tundub lihtne? No üldse ei olnud, Ingel tuli juba tunnis välja, minul alles peale tundi. USKUMATU, aga tegin selle halsi ära, küll vaiksema tuulega, aga sain juba aru, mida teha tuleb. Nüüd tuleb suvel Sõrves ja Püünsis ainult jibe trenne tegema hakata. Pealegi võib Eestis rahuliku südamega sisse käia, Margarital ka vesi nii soolane, et lõpuks muutub silmadele juba tüütavaks. Kuigi Egiptuses oli hullem, kuna siin harjun soolase veega juba vaikselt ära. Kui paar korda olin ära teinud, vahetasin laua väiksema vastu välja ja uuesti merele. Uksumatu paut tuli taga selle väikse tegelasega ka välja. Siiatulek on end juba ära tasunud!!!! Täna veest välja jõudes ja vassi juures söömas, tuli Epu juurde üks kohalik mikker ja kutsus meid oma sünnale sellesse meile tuttavasse piraatide diskoclubi - kutt sai 16!!!!! Päris lahe, polegi ammu kellegi 16ndal sünnal käinud. Väike rumm tavaks saanud kohas - Erle ja Kristeli toa muruterassil. Uskumatu, kui odav rumm siin ikka on, liitrine rumm on 60 EEK, saab ka poole odavamalt, aga kuna me siin ainult kaks nädalat, saame endale laristamist lubada. Kõvemates klubides maksis cuba libre algul 5000 kohalikku (10 EEK), hiljem 6000 (ilmselt tippaja lähenedes tõstavad hindu) - mis teeb 12 EEK, pinacolado koks maksab 10000 - aga seal ka värsket ananassi jm sodi sees, samuti banana mama maksis 10000, mis on rummi ja banaani ning mingi likööriga tehtud. Kõik väga head naistekad Sünnipäevale jõudsime tund-kaks peale algust ja oh üllatust, ma ei olnudki seal nii palju veel rahvast näinud. Kohalike salsa tantsud olid väga vahvad - ikka oskavad ennast liigutada, pane need põhjamaa puutükid ka ennast nii kiiresti liigutama! No kuidagi ei õnnestunud!

hakkan selle spicega juba päris ära harjuma. kogu aeg kasutan sama numbriga lauda ja siiamaani pole olnud vaja jala-aasasid üle sättida, purjedega on aga teine lugu - kogu aeg säti poomi kõrgust ning aasade asukohta. Kuidagi ei saa head asendit. Tuul on ka auklik, vilumus on juba tekkinud, kus puhub ja kus vähem. Polegi veel kirja pannud, kui palju freestyle proffe siin rannas ringi jalutab: üks meie klubis, vassis ja mistralis ka. Nimesid ma muidugi kirjutada ei oska . Täna hommikul käisime ka saare tuuril, huvitav seda kohalike eluolu ikka näha. Käisime teiselpool saarel lainetes ujumas - külm vesi seal nüüd küll polnud, väga lahe oli laintes hullata. samalaadsetesse lainetesse saab järgmisel nädalal äkki lainelauda proovima tulla.

Peale läksin 5.4 ja 106 lauaga. Mingi hetk oli seda nii palju, et kontrolli asjade üle oli keeruline saada. Sõitsin Vassi klubi juures, Jaanus oli 6.4ga, kui minust möödus, oli tal hõisete järgi otsustades, sama tunne, mis minul - hoia või hammastega kinni, asjad lihtsalt hakkavad oma elu elama. Veestart aga sellistes tingimustes õnnestub, peaasi, et saaks selle purje veest kätte. Vahetasin 4.7 vastu välja. Mulle ikka meeldib nende väikestega sõita. 96 lauda proovisin ka korra - see mulle üldse ei meeldinud, ühe otsa tegin ära, tõin oma 106 tagasi ja uuesti merele. Väiksega on vähemalt kerge sõita ja veestarti teha - ma ei saa sellest aru, kuidas inimesed purje nii kiiresti veest kätte saavad, mul läheb ikka kõvasti aega. Epp ka õpetas mind enda asjadega, lõpuks ütles Urve aitab küll, sul tuleb juba välja. Järgmisel päeval 5.4ga sõites tulid pooled välja, pooled mitte, nii kui ära hakkan väsima, võin kindel olla, et ükski start ei tule välja Esimene tuli 5.4ga probleemideta, teine tuli ka pingutades, kolmandaga sain isegi purje kolm korda kätte, aga siis tegin tüüpilis algajate vigu ja lõpuks julmalt tõmbasin purje välja. Leppisime Matthiasega kokku, et meie esimene trenn toimub esmaspäeval 28.01, kuna neljapäeval 31.01 sõidame džunglisse, sealt jõuame tagasi alles reede õhtuks. Meie grupist Maia sai endale uue hotellitoa - penthouse - millest avanes lahele suurepärane vaade. Seal valmistasime ka õhtusööki. Teine päev peale kõhujama, süüa isegi veidi juba saab, v.a. väheke eksootilisemaid maitseelamusi - teod pastakastmes hakkasid küll vastu. Cuba Libret neljapäeval veel väga ei tahtnud, õhtusöögi järel ja Meigo surfivideot vaadates, suutsin tervel ühega hakkama saada. Reedel oli juba parem. Õhtusöök inglastega esimeses klubis. Sõin juba tavapäraseks saanud keedetud riisi, kana ja lisaks veidi makaroni salatit. Kohe potile ei tulnud vähemalt joosta. Cuba Librega läks täna juba paremini. Peale õhtusööki kolisime baari, kus Aive ja Kristel juba piljardit mängisid ning inglise piljardiässa kodukootud reeglitega ärritasid. Eestlastest näitas klassi Lauri, kes peo lõpus hea õnnega kõiki oma vastaseid võitis.

Hommikul ikka tuli ka vetsus käia, aga muidu nagu juba parem. Nüüd oli Ingel jällegi kehvem. Tema tahtis hommikusöögiks võtta windguru võileiba, mina läksin traditsioonilisse 22 tonni restorani . Lähtuvalt doktori sõnadest ei saanud ma seal suurt midagi süüa. värsked puuviljad ja mahlad olid keelatud, samuti rasvane. Ostsin siis vett ja cocat ning võtsin mingit imelikku kooki moosiga. no ikka jube kähku sai kõht täis. Enne merele minekut käisin kohalikust poest läbi ja ostsin endale uue päiksekreemi - tõelise blokaatori! faktor 70 ) selliseid kodus kunagi ei ostaks! Täna tuult vähem. Ootame veidi 12 ajal peaks hakkama tõstma nagu alati. Kokku merel 2 tundi, kuid peale igat otsa kalda all tegin puhkuse. 5.0 sai ka veestarti tehtud, aga see võttis eriti läbi. Täitsa hea on ikka surfata, kui ma ainult rohkem jaksaks

Hommikusöögile ma sõna otseses mõttes vedasin ennast, vahepeal puhkasin, siis läksin edasi, endal jube naljakas. Süda kippus ikka kole pahaks minema. Hommikusööki ma eriti ei tahtnud ja kuna teisi eestlasi polnud, läksin vaatasin nende tubade poole. Kõigepealt nägin suht vaevatud nägudega Kristelit ja Erlet, kes olid ööläbi vetsu ja voodi vahel jooksnud, nende kõrval olid Lauri ja Siim, kes ka terve ööläbi vetsurallit tegid, Erki teiselpool kõrval, kes ennast üldse paremini ei tundnud. Äratundmisrõõm) oli suur - õnneks polnud ma ju ainuke, kellel nii vaevatud olemine ja kusjuures mul läks isegi lihtsamalt kui neil viiel. Hommikusöögilauas Vahur üritas mulle veel selgeks teha, et see on päikesest - no üldse ei tahtnud teda uskuda, aga jõudu vaidlemiseks ka polnud, pealegi tema ju meditsiini õppinud. Ingel polnud midagi viga. Vahur, Neeme ja Aive olid ka puutumata. Samuti Maia, kes kohe soovitas mulle ka antibiotsi, mille nime ta mulle üles kirjutas. Päevapoole vedasid end Priit ja Epp kohale, kes kõik olid sama hullusti "kaheraudset" teinud, samuti Anneli, kes ei suutnud end üldse kodust välja vedada. Kokku meid siis koos Tiiu ja Robertiga 12. Väga kõva protsent arvestades, et meid on kokku 18. Enne 12 vedasime ennast randa, dressikas oli kurguni kinni tõmmatud. Kui meie klubi sakslased Laurit nägid, tuletasid nad meelde, et me ei ole enam põhjanabal, vaid Kariibi mere ääres, ei ole vaja jopet ja mütsi. Pikutasin teiste koolitusel ja kuulasin (üritasin) Johni õpetusi paudi kohta: soovitas seda tänaval harjutada, näiteks kui toast välja lähed või kui teisest inimesest möödud teed kätega samu liigutusi nagu paudi puhulgi ) Ukse peal oleks igav katsetada, peaks kusagil ööklubis ikka proovima. Koolituse ajal läks ikka olemine nii kehvaks, et mõtlesin end purjede äärde pikali visata. Esimesena läks arsti juurde Erki, siis mina ja Lauri ja Robert ning Kristel pidi järgmisel hommikul tagasi minema, kuna ravimid said otsa. Minul palavikku 38.5, pulss suht kõrge, aga see on viimasel ajal nagunii seda olnud. Saime kolmesuguseid tablette: 1) iivelduse vastu, tuli võtta enne antibiootikume 2) antibiootikumid 3) Paratsetamooli palaviku alandamiseks Kohalik tohter soovitas meil cocat juua, et sealt saate suhkrut ja vedelikku, kuna vedeliku kadu on organismist väga suur ning mingeid mineraale - polegi veel kuulnud, et coca kasulik oleks. Maril ka hea päev - issi ei saanud enam cocat keelata, kuna tohter ütles, et praegusel juhul on see organismile hea )) Lisaks keelas meil tohter ära alkoholi tarvitamise (!!!), värsked puuviljad ja puuvilja mahlad, kõik rasvase ja õlise ning praetud toiduained. Põhimõtteliselt võis süüa keedetud juurvilju ning riisi, kuid isegi need ei läinud alla, pealegi sai kõht kiirelt täis. Cocat ka nii palju juua ei tahtnud, et päevase normi - 3L ära jooks. Enne arstile minekut veel kaalusin merele minekut, kuna täna oli ju päev, kui puhus hommikust saati, tavaliselt on siin hommikul vaiksem. Unistasin, et saan 4 kuni 4.5 sõita. Peale arstivisiiti ma enam merele ei kippunud - igaks juhuks, praegu ju alles reisi algus. Windgurust cocat ja koju magama. Õhtul sõime teiste hotelli restos riisi ja keedetud juurvilju. Juba veidi parem enesetunne. Inge isegi kannatas veel Mojitot juua, kuna tal aga söögilõhnadest paha hakkas, tühistas oma tellimuse ja kohalik tädi tegi talle soodajoogi. Ega ta ka väga kaugele ei jõudnud - viimased joogid oksendas ta välja ning öösel käis vetsu vahet. Vähemalt mingil kujul põdes ka tema selle läbi. Kahjurõõm oli suur kui õhtupoole veel puutumatud ka ennast haigena tundsid. Lisaks saime teada, et nii meie klubi sakslased kui ka vassi inglased on kõik selle läbi põdenud. Kohalikul tohtril igatahes äri õitseb.

Mis kellast ma peolt koju jõudsin, polnud mul hommikuks eriti aimu, aga kella 5 paiku, olid mul silmad plaks lahti. Eestis oli sel ajal kell juba pea 12. Loomulikult tulid mulle ka esimesed töökõned - esmaspäev ju ikkagi. Lõime Ingega aega surnuks, käisin dušši all ja seejärel mõtlesime randa minna. Kell oli umb pool kaheksa. Eestis keeran ma sel ajal tavaliselt teist külge ja panen äratuskella lõdva randmega kinni. Imelikul kombel ei olnud ka pohmakat. Arvasin, et see jõuab jälle päevaks kohale, kuid ei midagi. Rannas oli lahe: inimmassi veel polnud, st tegelikult peale eestlaste oli rannas üks või kaks inimest (hommikujooksu tegemas) Happy Surfi üleval sõid osad eestlased juba hommikust ja liitusime ka nendega. Hommikusöök maksis 22 tonni!!!! Mulle nii meeldivad suured numbrid ) Hommikusöögiks pakuti omletti, pannkooke, mingeid rasvas küpsetatud juustu lehttaigna pirukaid, vist hirsikooke (või manna - nägid välja nagu paksud väikesed pannkoogid) ja puuvilju ning värskeid puuvilja mahlasid. Eriti meeldis mulle arbuusimahl, mida juues tekkis tunne nagu jooks purustatud arbuusi. Enne merele minekut oli vaja surfiasjade poodi minna, kuna eilsed lühikesed püksid höörusid kintsu ära. Surfipoes jällegi sakslane ees. Ostsin siis lojaalsusest fanaticu püksid, siis hea suvel Eestis ennast enda lauaga kokku sobitada. Kuigi tuleb tõdeda, Eestis pole ma veel kordagi lühikeste pükste ja neopreniga sõitnud, aga äkki sel aastal saab väike motivatsioon ka. Sakslane ütles mulle pükste hinna - ma lihtsalt võtsin peoga selle raha, mis mulle eile vahetati ning ütlesin sakslasele: Könntest Du dir aussuchen, was Du brauchst, ich kenne mich überhaupt nicht in diesen Scheinen aus. Tema ka arvas, et pärast rahareformi on jah keerulisem. Ilmselt võttis ausalt ka - sakslane ju. Tänavatel käib kümne ajal vilgas elu - põhimõtteliselt on siin ainult üks tänav, teised on nagu väiksemad, mis viivad hotellidesse, randa ja kodudesse. 12 ajal merele, kuna tundus, et juba puhub. Täna tuli meie tulevane treener Matthias ka meiega rääkima, et me andku talle teada, kui soovime koolitust. Ütlesin, et me tahaks enne ikka paar korda sõita. Veestardiga ikka maadlen. Eriti tagapool. Merel kokku umb kaks tundi, vahepeal muidugi passisin niisama lauaga kalda ääres ja puhkasin, sest isegi kui pohmakat ei tekkinud, andsid nii reis kui ka eile pidutsemine veids tunda. Ei ole mul seda formula meeste jaksu. Ei tea, kas oli ikka hea mõte broneerida endale Vabametsa vana formula varustus. Iseenesest ei ole 10 tuhat kogu komplekti eest palju, aga see 10.5 puri ehmatab mind küll. Kõige suurem puri, millega olen sõitnud, oli Nõval Lauri 8.3. Hoolimata väsimusest on ikka väääga mõnus päikse ja soojaga mere ääres olla. Isegi kui see veestart ei taha eriti välja tulla ja vesi on nii paganama soolane, et silmad kipitavad ja lahti neid ei saa. Peale kahetunnist veepealolekut, olid mulle varukad kätele põlenud, nägu täiesti tulipunane, sest unustasin päiksekreemi panna, läksin merele ainult tavalise näokreemiga. Tark tüdruk, vist ei osanud nii terava päikesega arvestada. Õhtul terve kambaga sööma. Uskumatu, kus läks alles aega!!!! Esimesed praed tulid peale 50 minutilist ootamist. Täna lisandus meie grupile veel kaks tegelast - piloot Jaanus ja tema vend Meelis, neid nägin nüüd õhtusöögi ajal. Jõin Mojitot ja värsketest puuviljadest tehtud mahla - väga hea oli. Peale tunnist ootamist saabusid ka esimesed praed - tellisin päevakala. Kõrval Aive ja teiselpool Siim tellisid mereande - napsasin ka nende taldrikutest kaheksajalgasid ja krevette. Kaheksajalad olid täitsa ok maitsega, kohati oli tunne nagu näriks kummilaadset asja. Peole täna ei läinud - ikkagi tulin ju spordilaagrisse vahepeal tuleb enda ka välja magada. Ja siis täna öösel...ärkasin selle peale, et vetsu oli vaja tormata - kakale. Süda oli ka paha, kõht täitsa lahti, und ka polnud ja Inge suutsin ma ka oma kolistamiste ja helistamistega üles ajada, kuna und polnud hakkasin taaskord kell 5 tööd tegema. Üles ärkasin juba kell 4, kuna hirmus tung oli potile minna. Mõtlesin küll, et millest mul äkki niimoodi kõht lahti ja süda paha, ei joonud ka eelmisel õhtul, kohalikku kraanivett ka ei joonud, aga jääd lasin küll topsi panna - vägisi meenus Dahabi kõhu jama.

Jõudsime randa ja klubisse 16.45, klubi pandi kinni 17.30 siis läheb pimedaks ja loomulikult tahtsin ma merele minna. Loomulikult ei tulnud mul alguses midagi välja , peale mõningast pusimist, sain ikka kaldastardiga minema. Varustus: north sails 5.7, F2 spice 106, uim 30 Tuult oli, glissi sai ka, kaks otsa jõudsin teha, siis hakkas kell 17.15 saama ja tuli maha tulla. Happy surfist bookisime Ingega varustuse ning koolituse - mul siin nagu omad inimesed, kõik puha sakslased . Väga toredad pealegi, varustuse viisid nemad oma kohale. Mulle anti selle asemele cuba libret - kell 17.30 algas happys happy hour, mis ei tähendanud mitte midagi muud kui tasuta rummi ja ega keegi seal mööda, kas rummi on 4, 8 cl või terve klaas täis. Igatahes oli esimene koks päris kange, peale seda koju dušši alla ning tagasi randa, kuna nüüd hakkas meie ülejäänud seltskonnal happy hour klubis vass. Ega ma ennast eriti tagasi ei hoidnud. Õnneks läks kogu eestlaste punt vahepeal sööma, mina ka, ja seal enam tasuta rummi ei jagatud. Söögikohas vahetasime raha ka. Baarmen oli eriti viisakas ja tuli meile seletama, kuidas bolivaaridest aru saada. Nimelt kehtivad alates 01.01.2008 kahed rahatähed, vanadel on lihtsalt kolm nulli rohkem. Veids vindisena ei saanud ma nendest muidugi midagi aru, ega ma ei viitsinud eriti ka süveneda. Lihtsalt tore oli olla soojas kliimas ja surfata ja nautida Õhtu lõppes kohalikus ööklubis, kus meie saabudes veel eriti kedagi ei olnud, kui ma ühena viimastest klubist lahkusin, oli juba ka kohalikku rahvast. Ööklubid on siin ehedad ja kliimasse sobivad: igast neljast küljest kinnised seinad ei piira, muldpõrand, väike katus ka ikka pea kohal, kuna vihma sadas aeg-ajalt öösiti. Piljardilauad on ööklubides ja see tundub päris pop ajaviide siin olevat. Ilmselt esimese päeva auks  tehti meile mingit special kokteili: 3 alkohoolset jooki + red bull, maitses nagu hernekomm. Veidi ka El Yaque külast: Asub lennujaamast umb 15-20 minuti kaugusel, väike (enamasti) surfarite küla. Meie Ingega elame äärelinnas, umb 150-200 meetrit merest, teised elavad kesklinnas hotellides, umb 10 meetrit merest. Kuna aga rendime varustust pole eriti vahet, kas elad siinses ääre- või kesklinnas. Meie Posado Margariga Guesthouse tuba on täitsa talutav, kuigi konditsioneeri tööle pannes, peab ise lärmi tõttu toast välja minema. Enne magamaminemist lasime konditsiooneril töötada, magada töötava konditsiooneriga ei olnud võimalik. Arvestades toa hinda (490 USD, 14 ööd, kahele inimesele) ja seda, kui vähe me toas oleme, on elukoht OK. Külas on üks peatänav, kus ääres on hotellid, surfipoed ning mõned väikesed toidupoed. Poed on lahti, siis kui peremehele-töötajatele sobib. Vähemalt meile tundub nii, kuna näiteks Windguru kohvik-poe uksel on lahtioleku ajaks märgitud: 0 :0 (teine nr kustutatud). Sakslase surfipoe uksel „Sail fast, live slow” on isegi lahtiolekuajad: 09-12, kuna sel ajal hakkab tuult tõstma on 12-17 pood suletud, õhtul taas avatud.