Urveka surfiblogi

Hommikul startisime Kristeli ja Katriniga Hiiumaale. Kristeli auto katusele ladusime kolm lauda + purjekoti, nägi suht ülekuhjatud välja ja pakkida oli ka omaette pingutus. Ühesõnaga kirde tuul ja meile lubati randa, kus õpetatakse ka algajaid. Kohapeal selgus, et siledat ja sooja vett + päikest pole küll kusagil, oleksin väga tahtnud näha algajaid, kes sellest murdlaines välja oleks murdnud ja tagapool 1-1,5 lainetega hakkama saanud. Vahepeal tundusid need mulle ikka õudsad kollid. Tegelt oli suht hirmuäratav see meri, sai veidi sõidetud küll, kuid ma ei julgenud väga kõrgust võtta ja merele sõita oma lauaga, et äkki ei saa peale pööret tagasi. Ühesõnaga päeva lõpuks öeldi mulle kommentaariks - Urve, sul läheb ju päris hästi. Mina tegelt päris nii ei arvanud. Kuna meie lõunasöök oli kell 19 ja enne keegi sealt metsade vahelt liikuma ei viitsinud hakata, siis pakkusime tühjale kõhule rummi. Oma väikse lauaga oli peale seda päris vahva merel olla. Kuna Kristel enam merele minna ei plaaninud, võtsin tema laua ja mingi hetk Katrini purje - kohe teine tunne! laud oluliselt stabiilsem, isegi paudi sai tehtud, sisse ka ei käinud, julgesin isegi kõrgust võtta, tuul jäi muidugi vaiksemaks ka. Leppisin Kristeliga kokku, et kui tuleb Aegna maraton, siis võibolla laenad tema lauda.