Urveka surfiblogi

Laupäeval osteti mu Fanatic Ripper ära ja siis oli muidugi vaja kohe uut lauda otsima hakata - Surfhousest Indreku käest selle saingi - Fanatic Eagle 101 L, uim 36 (vist oli), laius 63, pikkus 245. Kuna uue laua ostu peale oli läinud ootamatult palju aega (tegelikult ilmselt lobisemise peale), ei jõudnud ma tõlget posti panna, mis pidi olema hiljemalt esmaspäeva hommikuks Muhus. Niisiis mõtlesin, et sõidaks ise saarde, kuna emal sünna ka tulemas. Uurisin veel Katrinilt tuule prognoose - midagi head ei tõotanud tulla, kuid proovida tahtsin ju ikkagi kohe oma uut lauda. Kaheksase praamiga üle, Muhust läbi, veidi aega kodus ja Kristeli pool - nii jõudiski kätte Diva aeg. Hommikul silmi lahti lüües puuoksad liikusid veidike rohkem kui päev enne. Kahe ajal jõudsin lõpuks ka mere äärde. Tuult palju polnud, kohe oli selge, et otseselt laua testimise ilma pole, kuid merele tahtsin sellest hoolimata minna. Esimene triip tehtud ja ma olin kutu-piilu. Poleks uskunudki. Vesi oli vähemalt soe kalipsoga. Külm ei hakanud. Lauast: kaldastarti mul selle tuule, laua ja purjega (arrows 6.4) teha ei õnnestunud. Plaanin teisipäeval väiksema purjega Püünsisse minna, eks siis näeb. Kusjuures Katrini 122 L laua ja 6.2 purjega tegin ka ilma olulise tuuleta kaldastardi ära - tema lauaga tegin ka kohe paudi ära. Tingimused olid ju lihtsad ka - ei olnud mingit lainet. Esialgu tundus mulle, et uskumatu laud - pole harjunud nii elava lauaga. Hiljem harjutasin rohkem varvastel sõitu. Kahju et nii palju tuult ei olnud, et oleks glissi saanud, vahepeal nagu hakkas minema, kuid see oli ainult mõni üksik meeter. Üldiselt sattusin päris vaimustusse oma uuest lauast. Väga äge! Isegi paut tuli peaaegu välja, keerab jube kiirelt ümber, aga purje lasin ikkagi vette, õnneks ise sisse ei käinud, viimase triibu ajal kui olin juba päris ära väsinud, käisin paudi ajal ka ülepea sisse, päris äge tunne, kui külm vesi mööda selgroogu alla voolab. Vaatan, kuidas järgmisel korral sõit sujub - loodan, et saan väiksemat purje kasutada ning tuleb järgi vaadata, kuhu kaldastardi puhul tagumine jalg asetada, nii et laud väga ei reageeriks. Uskumatu, kuidas see laud kõigele mu tegemistele laual reageerib, kandadega palju vajutada ei tohi, samuti tagumise jalale ei tohi raskust palju anda. Üritasin täna meenutada nii Gran Canarial kui ka Egiptuses õpitut ja seda kasutada, kuid ikkagi kõik õiged hinnangud saab anda siis kui saab ikka sõita Tegelikult oli ikkagi vahva päev!