Urveka surfiblogi

Täna oli üks päev selle nädala jooksul, mil lubab tuult, teine päev on reede, kuid siis tuleb saarde sõitma hakata ja ilma oma kamata, kuna TT ei mahuta isegi mu poome ära rääkimata muust. Sõitsin Pirtale, suutsin peaaegu isegi ummikuid vältida, kuna sõitsin varem kohale, aga võibolla see oligi viga, sest kohale jõudes oli väga kahtlane...tundus nagu poleks üldse tuult, kirdega pole pirtal muidugi ka lainet, tuul on maalt ja tugevam tuul on alates muulist, aga mind üllatas, et noored tüdrukud ei saanud oma üle 8ste purjedega ka käima. Olin isegi kalipso poolenisti selga tõmmanud ja siis loobusin, no tundus nii mõttetu ja kui olin jõudnud Planetisse trenni, kus siis oli tuul...tegi isegi kadedaks, et ei suutnud veel veidi oodata Pirtal. Surfamise asemel tuli leppida Bodypumpiga.

minu meelest oli ainult hommikupoole tuult, ütleme, et ma nii palju ennelõunasest ilmast tean, kui palju ma maha ei maganud. Igatahes tundus pärastlõunane aeg surfi mõttes täiesti mõttetu. Katrin helistas päeval ja teatas, et temal vaja viiest taas linnas olla ja nii ma siis ennast kolmeks ka Tehumarti vedasin. Tuult oli ikkagi kahtlaselt ja kuna mu laua õige uim oli katki, siis tuli kasutada teist 30 cm, aga sellele unustasin kruvi autost võtta ja nii me siis sõitsin Katrini lauaga starboard diva 122 l ja minu 6.4 puri. Kalda all ülipagiline ja enamasti vähe tuult, merele sõites vahepeal jäin peaaegu seisma ja päris kaugel kaldast oli nats midagi, aga ka mitte midagi head, 5 m glissi vist sai ka. Tuul ilmselt loode poolt, ühesõnaga täitsa maalt, seetõttu ka pagiline ning lainet polnud mittemingisugust, täitsa sile vesi. Hiljem kui Reedik ka merele tuli võtsin enda laua ja Katrini 6.2 purje, see taglas ikka tundus minu omast oluliselt kergem, aga ikkagi kaldastart ei tahtnud välja tulla. Ikka üldse ei meeldi mulle ükski asend ega midagi sellise vaikse tuulega. Maha tulime siis kui ilm kahtlaselt äikeseliseks kiskus.

Kes mõtles välja, et saartevaheline ühendus peab olema praamiliiklus, laseks neil inimestel ka öösel bronnijahil osaleda. Täna siis taaskord mere ääres, vaatamata kahtlasele ilmale rigasin 5.4 üles, ma lihtsalt ei tahtnud täna 6.4ga minna, kuigi nii kui vee peale jõudsin, teadsin, et see oli selgelt vale otsus - sain 2 m glissi ja see oligi kõik. Harjutasin siis kaldastarti, kuna veestardi jaoks oli minu väheste oskuste juures vähe tuult, kaldastart väiksema purje ja pagise tuulega tuli välja küll. Täna ka ei saanud üldse asjadest aru - aga täna polnud ka tuult et asjadest õigesti aru saada. Vaatan äkki saaks laupäeval ja pühapäeval ka merele ja oleks tuult kah, saaks edasi proovida.

esimest korda Pirtal sel aastal. Tööinimesele kohaselt jõudsin väga hilja kohale, omajagu on selles süüdi tubli tln linnavalitsus, kes mõtles välja plaani, kuidas sundida inimesi ühistransporti kasutama. Tahaks väga neid tulemusi näha Merel sai 2 otsa sõidetud ja kolmanda triibu ajal ei saanud enam peale pauti minema. Ma arvan, et ulpisin seal vähemalt veerandtundi, mille jooksul jõudis tuul ka ära kukkuda. Tänase päeva saavutus, esimese jala sain aasa, kuid siis alles jamad hakkasid - kõik oli kuidagi väga valesti, kas trapetsiotsad liiga ees või track vales kohas. Ühesõnaga nüüd tuleb väga tugevalt sellega tegelema hakata, et saaks kuidagi seti paika, krt see laud ju reageerib ka igale väiksemale liigutusele. Enamasti tahab laud liialt vastu tuult keerata, liiga palju raskust tagumisel jalal. Pirta on harjutamiseks ikka hea koht - ei midagi lihtsat, eriti kui tegemist lääne-loode tuulega. Shorebreak ei tundu Pirtal enam hull, maadlus ookeani shorebreakis andis ilmselt mingi kogemuse, aga pautida Pirtal ja minu lauaga on lausa võimatu - ei taha kaugele merele minnagi, pärast ei saa enam tagasi. Puri tundus jällegi rakse käsitleda - eriti selle tuulega välja tõmmata. Õppida, õppida, õppida ja harjutada, harjutada, harjutada ja veestart kiiremas korras selgeks.

Kui eelmisel korral oli mul hea meel, et end ära rääkida lasin ja 6.4ga merel läksin, siis sel korral jäi 6.4 merel ikka selgelt paljuks, aga ei viitsinud ka kaldale minna 6.4 lahti rigada ja 5.4 üles rigada, pealegi oleksin pidanud seda autost tooma minema. Nii ma siis punnisingi - endal meeles päevade tagune arutelu surfi foorumis pingutamise kohta. Tegelt oli vahva, oskaks jibe ja veestarti, poleks sellisest väikesest ülepurjestusest midagi - ega ei pea ju kaugele avamerele sõitma. Täna oli nagu lubatud edelatuul, mis Tehumardis tähendab pea otse välja. Peale esimest otsa oli selge, et tuult on tõstnud ja et 5.4 oleks võibolla õigem valik olnud, oleks saanud vähemalt selle lauaga ka väiksemat purje proovida. Tahaks tehumardile ikka rohkem lõunatuult, isegi kui sel juhul shorebreak tekib, saaks paralleelselt kaldaga sõita, siis oleks ka pingutanud jala-aasade poole, oeh, millal need küll nii loomulikuks muutuvad nagu trapets! Täna juba lainest lainele glissates mõtlesin, et oleks viimane aeg, eriti tekkis see tunne Katrini veidi suurema lauaga. Minu tänase päeva saavutus on see, et suutsin (enda arvates vahepeal glissis enda keha stabiilseks saada, st iga pagi peale kuskilt järgi ei andnud ja lainest lennates ka väga oluliselt asendit ei muutnud, et oleks sisse käinud, samuti üritasin mitte pabistama hakata kui kiirus suurenes. Tänase päeva absoluutne saavutus oli 1 õnnestunud paut!!!!! Uskumatu! Ja veel taga merel. Üritasin lauda vähe aeglasemaks saada ja siis kähku laine vahel (uut pagi näha polnud) ära teha - ja kujutad ette õnnestus!!! Laud keerab ennast ülikähku ringi, tavaliselt ei jõua mina ise purjega nii kiiresti järgi. Jällegi oli vahva, aga õppida on ikka veel väga palju, ikka need samad asjad, mida koguaeg maininud olen: veestart ja jala-aasad, pöörded loomulikult ka, aga üritaks nende kahe esimesega ühele poole saada. Isegi kaldastart kaelani veest ei tule välja, kuigi tuult oli küll ja see oleks pidanud igast asendist üles tõmbama. Uhh kus selle lauaga on vaja õppida - vähemalt on mul eesmärk Pildid lisasin ka tänasest päevast (18.05.2007), piltidelt ka ilusti näha, et laud ei ole sirgelt vee peal. Hea ikka kui keegi vahepeal pildistab, näeb jälle oma vigu

Tegelikult olin veel enne tööpäeva lõppu ka kahtleval seisukohal, kas minna merele või mitte. Piritatop näitas 8 m/s ja läänest, mis tähendaks Püünsi päeva, ilm kah ilus päiksepaisteline, kuid neerud sunnivad mind ettevaatlikuks ja peale pühapäevast merel käimist on nad ennast veidi ka tunda andnud. Lõpuks helistasin Leilile ja leppisin temaga kokku, et saan tema juurde kuivi riideid selga ajama minna. Mere äärde jõudes tundus kahtlane, mina oleksin ise 5.4 riganud, kuid Hardcore arvates polnud mõtet tiksuda. Rigas ise purje üles ka, väga tore, sest nägin, kui palju tuleks selle purje puhul alt peale tõmmata. Mast pidi mul ka liiga raske olema. Sain täna isegi oma laua ja kuuese purjega kaldastardi tehtud, polnud raske, kuna lainet ka ju polnud - Püünsi. Uskumatu laud ikka, väga palju tuleb jälgida, et raskust liialt tagumisele jalale ei paneks, mitu korda käisin sõitma hakates sisse, kuna raskus oli liialt tagumisel jalal ja laud keeras seetõttu kohe vastu tuult. Äkki õpingi selle lauaga ära, et raskus peab sõitu alustades olema mastijalal. Üldiselt ikka väga elav laud, absoluutselt kõigele reageerib ja jalad on vaja aasadesse panna selle lauaga. Jälle ma ei julenud seda proovida Ei tahtnud ulpida külmas vees, sest esimese jala-aasa saamine tahab ka lauda vastu tuult keerata. Muidu mulle täna juba meeldis, nii kui lauale sain ja minema kimasin, sain ka glissi. Päris hea laud ikka - läheb väga kergelt glissi ja loomulikult õnnestus mul glissis see ainuke Püünsi suur kivi üles leida ja uimega sinna otsa sõita, uime kulutas küll korralikult - õnneks ei läinud katki. Selle lauaga on lausa vajalik veestart ära õppida, kuna see on ikka liiga elav tuimalt purje ülestõmbamiseks, kuigi sain sellega täna ka hakkama, samas olid tingimused väga lihtsad - lainet ju polnud. Nii kui vesi soojemaks läheb, tuleb ainult veestarti harjutama hakata, seejärel pöördeid. Väga vahva oli taaskord merel, homme-ülehomme puhkepäevad ja nädalavahetusel saares taas merele, vähemalt pühapäevaks lubab mingit tuult!!!

Laupäeval osteti mu Fanatic Ripper ära ja siis oli muidugi vaja kohe uut lauda otsima hakata - Surfhousest Indreku käest selle saingi - Fanatic Eagle 101 L, uim 36 (vist oli), laius 63, pikkus 245. Kuna uue laua ostu peale oli läinud ootamatult palju aega (tegelikult ilmselt lobisemise peale), ei jõudnud ma tõlget posti panna, mis pidi olema hiljemalt esmaspäeva hommikuks Muhus. Niisiis mõtlesin, et sõidaks ise saarde, kuna emal sünna ka tulemas. Uurisin veel Katrinilt tuule prognoose - midagi head ei tõotanud tulla, kuid proovida tahtsin ju ikkagi kohe oma uut lauda. Kaheksase praamiga üle, Muhust läbi, veidi aega kodus ja Kristeli pool - nii jõudiski kätte Diva aeg. Hommikul silmi lahti lüües puuoksad liikusid veidike rohkem kui päev enne. Kahe ajal jõudsin lõpuks ka mere äärde. Tuult palju polnud, kohe oli selge, et otseselt laua testimise ilma pole, kuid merele tahtsin sellest hoolimata minna. Esimene triip tehtud ja ma olin kutu-piilu. Poleks uskunudki. Vesi oli vähemalt soe kalipsoga. Külm ei hakanud. Lauast: kaldastarti mul selle tuule, laua ja purjega (arrows 6.4) teha ei õnnestunud. Plaanin teisipäeval väiksema purjega Püünsisse minna, eks siis näeb. Kusjuures Katrini 122 L laua ja 6.2 purjega tegin ka ilma olulise tuuleta kaldastardi ära - tema lauaga tegin ka kohe paudi ära. Tingimused olid ju lihtsad ka - ei olnud mingit lainet. Esialgu tundus mulle, et uskumatu laud - pole harjunud nii elava lauaga. Hiljem harjutasin rohkem varvastel sõitu. Kahju et nii palju tuult ei olnud, et oleks glissi saanud, vahepeal nagu hakkas minema, kuid see oli ainult mõni üksik meeter. Üldiselt sattusin päris vaimustusse oma uuest lauast. Väga äge! Isegi paut tuli peaaegu välja, keerab jube kiirelt ümber, aga purje lasin ikkagi vette, õnneks ise sisse ei käinud, viimase triibu ajal kui olin juba päris ära väsinud, käisin paudi ajal ka ülepea sisse, päris äge tunne, kui külm vesi mööda selgroogu alla voolab. Vaatan, kuidas järgmisel korral sõit sujub - loodan, et saan väiksemat purje kasutada ning tuleb järgi vaadata, kuhu kaldastardi puhul tagumine jalg asetada, nii et laud väga ei reageeriks. Uskumatu, kuidas see laud kõigele mu tegemistele laual reageerib, kandadega palju vajutada ei tohi, samuti tagumise jalale ei tohi raskust palju anda. Üritasin täna meenutada nii Gran Canarial kui ka Egiptuses õpitut ja seda kasutada, kuid ikkagi kõik õiged hinnangud saab anda siis kui saab ikka sõita Tegelikult oli ikkagi vahva päev!