Urveka surfiblogi

5.4 arrows, muidu tavaline set. Päeva saavutuseks saab lugeda seda, et sain esimest korda mõlemad jalad tagumise asetusega aasadesse. Uskumatu!!! Olin juba peaaegu alla andmas, aga lihtsalt tugevat tuult on vaja ja siis saab, kuigi probleeme on küllaga: nii taga olles on vaja jällegi tunnetust, millal on õige moment jalgu aasadesse panna, kui liiga vara panen, hakkab laud vastu tuult keerama. Liiga tugevasti tagumise jalaga vajutades läheb laud ka spinni. Üldiselt oli see päev mul nö tunnetuse õppimise päev. Vahepeal oli ülepurjestatus - hulle katapulte panin ikka glissis - ei saanud veel jalgu aasadesse, aga glissis olin juba. Tuul ka pagiline. Loodekaga on Püünsis ikka tüütu sõita väga lühikest otsa saab sõita, aga seetõttu sai ka starte harjutatud ning katsetasin kohe ka videol nähtut, et kuidas purje kiiresti õigesse asendisse saada. Ei tahtnud jällegi maha tulla, aga andsin endale aru ka ja sundisin end maha tulema. Vee peal täpselt tund aega, kusjuures selles trenniks täiesti piisas. Nädala algul sai veel ka Pirtal käidud - see oli paras startide trenn - uskumatu laine. Jube lahe oli see, et kalda ääres edasi tagasi sai sõita, nii et kordagi ülepea vees polnud. Kaks inimest üritas ka nöörist tõmmata, mina ei hakanud selle lainega proovimagi. Üritasin ikka laine vahel stardi teha ja sõitma hakata, aga tavaliselt lõppes see sellega, et tõmbas üle. Ületõmbamisega astusin automaatselt ettepoole ja nii kaotasin tasakaalu või vajutasin nii tugevalt mastijalale, et laud vajus greeni. Tund aega mässamist, aga ei mingit tulemust. Merivälja poole sai veel sõita, aga tagasi küll polnud võimalik tulla. Sõitu umbes 100 meetrit (vähemalt mulle tundus nii). Õudne koht on see Pirita ikka! Pirita üüratuks plussiks on muidugi surfiklubi, kus saab soojas riideid vahetada ja dussi alt läbi käia.