Urveka surfiblogi

Puri 6,4. Muidu nagu ikka tavapärane kama. Kuna eelmisel õhtul peol justkui lõppu ei tulnud (olin loomulikult üks viimastest, kes peolt lahkus), ei viitsinud ennast hommikul mitte kuidagi enne 10.30 nasvale ajada. Pealegi tundus kodus aknast piiludes suht vähe tuult ning need kelle numbreid teadsin, olid suutnud oma telefonid ilusti välja lülitada. Igatahes vedasin end peale 11 kohale. Kohe sain teada, et tuule osas langev trend ja soovitati 6,4 rigada. Asjade juurde tagasi minnes ütles kõrval rigaja, et 15 mintsa stardini ja siis sain teada, et maraton on plaanis, mitte slaalom. Küsisin siis igaks juhuks raja ka üle, viimane meremärk tuli võtta ja siis vahase märk, aga kuna ma isegi paberil selle vahase märgi asukohta ei näinud (ei osalenud kiprite koosolekul) ning starti ka ei jõudnud, otsustasin mitte osaleda. Täiesti kindlalt otsustasin mitte osaleda kui vette sain, sest siis polnud üldse tuult. Kusjuures oleksin saanud inimestega kaasa tiksuda, aga käisin esimesel otsal nii palju sisse, et mõtlesin ikka mitte kaasa tiksuda. Minu jaoks oli seal ikka keeruline - tuult polnud, aga minu jaoks oli lainetus (profid muidugi naersid minu jutu peale lainetusest). Teine ots oli parem ja tiksusin teiste järgi juba päris kaugele, nii et nägin teisi ees minemas. Tagasi jõudes kaldale oli tuult tõstnud ja otsustasin uuesti minna. Jahisadama tagant ikka tüüt välja saada, murdlainetus ja vesi kord sügavam, kord jälle nii madal, et uim jääb põhja kinni. Igatahes oli kolmas ots ülilahe, sõitsin veelgi kaugemale, kuna tuult oli nii palju, et ilusti sai glissi, jalad ka aasades (olin tõstnud jala-aasad ettepoole), nii kui end trapetsisse tõmbasin, tõusis ka kiirus. Jalad panin ennem aasadesse, sest muidu tõmbas lihtsalt koos purjega üle, aasades olles oli parem kontroll. Jube äge oli lainetel lennata, kuid esimest korda tekkis mul kiiruse ees hirm, pole ikka varem nii kiiresti sõitnud, kuid uskumatu adrenaliini laks! Poleks mul pea valutama hakanud, oleks kindlasti veel sõitnud. Magamatus, bacardi ja tõsine füüsiline pingutus kohe suht hommikul ilmselt selle peavalu põhjustasid. Üritasin koju jõudes magada - see ka väga ei õnnestunud, mingi rahutus oli sisse pugenud, koguaeg nagu tahtsid midagi teha, nii ma siis magasin pooltundi ja hiljem veel pooltundi. Õhtuks oli planeeritud Kristeli ja Katriniga väike sünna tähistamine, mis lõppes jällegi Divas, kuid täna enam nii palju energiat ei olnud kui eelmisel õhtul ja suht esimesena sai peolt lahkutud. Divas suutsin bacardi koksi nii kiiresti endale sisse valada - justkui tühja kaevu - ise ka imestasin, aga naljakas oli see, et alkohol absoluutselt ei mõjunud ja nii ma siis edasi jõin vett. Pidu iseenesest oli vääga tore.