Urveka surfiblogi

väga lahe päev, mitte ei tahtnud maha tulla, aga pimedaks kipub minema suht kiirelt. Võtsin Raoulilt Fanatic Eagle 114 testilaua (uim 39 ja suht sirge) jala-aasad olid norm kohtades, aga kuidagi tugevad - ilmselt uued ja sisse töötlemata - igatahes oli mul raske jalgu aasadesse saada. Kuid täna esmakordselt sõitsin jalad laual ääre peal (enda jaoks). Vahepeal pritsis niimoodi vett, et kalipsost alt tuli juba sisse Kuidagi väga hea oli selle lauaga tunnetust saada, stabiilne ja glissi läks hästi ja mis põhiline, püsis ka suht hästi minu olematute oskuste juures. Sõitsin täna ESIMEST korda AEGNA alla!!! Lihtsalt võtsin kätte ja sõitsin, Aegna alla minnes sõitsin ühest keskealisest mehest mööda, kes lõpuks sõitis palju rohkem allpool kui mina, mina selle sadama pärast ei julenud nii alla lasta (igaks juhuks - mine tea, pärast kukun nii palju vette ja ülestõmbamisega laine kannab sadama kai põhjustatud ristlainesse - sealt ikka ei saa üldse minema, ükskord ujusin ja nägin hullu vaeva.). Tagasiteel tegin ka kaks katapulti - kiiruse vms pärast ega ma ju jalgu ka aasa ei pannud - häbi, häbi. Tagasiteel selle lainega võttis ikka mõnusa hoo üles ja vett pritsis ka igale poole. Ühel otsal sõitsin glissis nii kaua, et lõpuks uim ragises - õnneks oli ikka ilusti all, ei kadunud liiva ja kivide vahele ära Kaelastsaati start ka õnnestus. Üle pea ei viitsinud jälle proovida - kuidagi füüsiliselt ikka väga raske seda harjutada - just selle purjega askeldamine, start ise nagu lihtsam. Poomi tõstsin veidi kõrgemale, kuna kukkusin jälle trapetsist välja, ei julenud ka väga palju tõsta, kuid see sent nüüd väga palju kaasa ei aidanud. Igatahes lubas Gunnar laenata mulle 24 cm otsi, et proovida, kuidas nendega sõita on, kuna ma ei tunneta väga, et trapets mul kätelt väga suure koormuse ära võtaks, eriti kui kiirus läheb tugevamaks ja puri kergemaks ja liikuvamaks muutub, siis on lootusetu, kohe olen trapetsist väljas, kuid see võib ka minu asendi süü olla - tuleb proovida vist rohkem trapetsisse istuda. Oi kuidas mulle ikka tänane päev meeldis!! Isegi, kui alati kõik asjad välja ei tule - näiteks veestart, Hardcore õpetused konna ujumistiilis puri topist välja tõsta ka nii väga ei õnnestunud - teadsin, et saan jalad põhja panna ja ei viitsinud pingutada Kokkuvõte: umb. 1,5 tundi veel ja väga hea päev.

Lubasin endale enam mitte kunagi Piritale minna, aga kuna mujal tuult polnud, tuli Piritale piiluma minna. Hea, et parklas koha sain, nii palju rahvast oli end Pirtale vedasin, nägingi inimesi, keda polnud juba pikalt veel või vee ääres näinud. Rigasin 6.4, kuna väga puhanguline. Jälle see vastik poom. Hardcore leiutas sellele nüüd vähe lihtsama süsteemi, mida järgmisel korral kindlasti proovin. Lõpuks sain ka vette. Sain mingi pagiga kohe minema, veids aja pärast korra tiksusin, aga üldiselt suunaga Pirtalt eemale pole probleemi, hea hooga minema. Kusagil seal kus kalavõrgud olid, päris poole peal vist ei olnud Kuulimuna teel, jäin aga peaaegu seisma ja enam glissi ei saanud. Otsustasin paudi teha. Pautidest 4st 1 tuli välja endal ka vahel häbi, no ei tule see areng ikka üldse kergelt. Lisaks on selle purjega kaelastsaati veest stardi tegemine ka omaette teema. Veel üks märkus, suunaga Pirtale, vajusin kolmandal korral ikka väga allatuult. Selliseid asju ei tohiks lasta juhtuda, tuleb ikka üles sõites jägida, et läheks ka vastutuult. Tänase päeva parimad kohad olid need, kui sain veega glissis niiviisi vastu nägu, et hetkeks pilti polnud, õhulennud lainelt, mis mind küll lõpuks purje peale kukutasid, kuna kaotasin tasakaalu, glissi sain ikkagi kergemini ainult Kuulimuna suunal liikudes, Pirta suunal oli jamam. Poomi tõstsin suuremal purjel kõrgemale, mis on parem koht umb 1-1,5 cm kõrgem, kui tavaliselt, ei kukkunud enam nii kergesti glissis trapetsist välja, sest seda juhtus ka sel korral. Kuigi tuul oli väga pagiline, jäin päevaga rahule.

Peale tööd Püünsisse, oi kui vaevarikas on sõit viie ajal kesklinnast Piritale - ummik, ummik ja siis veel üks ummik, peale seda võibolla jõuab ka Pirtale ning peale teeparandustöid läheb sõit Püünsisse juba üsna libedalt. Tuul oli ja nagu ei olnud. Otsustasin 5.4 rigada, kuigi mulle öeldi, et pane ikka 6.4, aga mõtlesin starte proovida ja arvasin, et 6.4 äkki liiga raske. 5.4ga korralikult käima ei saanudki, vahapeal läks, siis jäi tuult jälle väheks jne. kuid startide harjutamiseks super päev, kuni kaelastsaati veest sain hakkama!! Hurraa!! Kindlasti mitte kõik katsed ei õnnestunud, kuid ikkagi midagi. Probleemiks on see, et kui jalad põhja ei ulatu, ei saa mina seda purje sealt veest kätte!! Lainetab ju ka. Kuskilt pole jalgadel ka toetust saada, et puri välja tõsta. Täna ei tahtnud mitte maha tulla, kuna mõtlesin muudkui veel starte prooovida, aga hämarduma hakkas... Tundsin ka, et trenni jäi nagu väheseks, kuid hea päev ikkagi!

Fanatic 110 L ja arrows 5.4 ja jälle tundsin puudust väiksemast purjest! Jens tõmbas 5.4 alt korralikult peale, ikkagi oli kohati keeruline sõita. Panin saaremaal jala-aasad tahapoole, kuna ei saanud tiksuda nii, et jala-aasad laua keskel, aga nüüd on jalgu niii keeruline aasa saada. Ühesõnaga minu jaoks raske päev.

Laupäeval tundus isegi tuult olevat, aga mitte enam väga tol hetkel, kui plaanisime merele minna. Merele läksime siiski. Mina, Katrin ja Reedik. Kui muud ei olnud, siis vähemalt oli murdlainetus kalda all, mida vähe nõrgemal kujul olen ka enne Tehumardil näinud. Käima ei saanud. Sõitsin 6.4ga. tahtsin võrluseks proovida Neilpryde solo 6.4, kuid arvasin, et tänane ilm ei ole võrluseks parim ja nii jätsingi asja soiku. Pühapäeval oli ehtne rannailm, tuult muidugi veel vähem kui eile. Tahtsin ainult ühe asja pärast merele minna ja selleks oli halsi harjutamine, mida mulle Pirtal umbes vähemalt kuu tagasi näidati. Isegi välja tuli! Tingimused olid ka muidugi lihtsad. Kujutad ette rannailm keset septembrit, tuulevaikses kohas, kuhu päike peale paistis, oleks saanud isegi päikest võtta!

F 110, 34 uim, puri A 5,4 Uskumatu, aga üle väääga pika aja sai jällegi Püünsis peale minna. edelatuul, meetreid ei tea, aga kui läksin, siis oli just vähe vaiksem moment, kuid rigamise ajal hakkas tõstma ja vee peal läks mingi hetk päris hulluks see lugu. Väga vahva päev oli tegelt. Minu miinuseks on jätkuvalt startide mitte oskamine. Lõpuks sain isegi rinnuni veest kalda stardi tehtud. Virgo ütles, et lase laud rohkem allatuult ja Urmase sõber ütles, et hoian mastikäega liiga masti lähedalt kinni. Veestart aga täna küll välja ei tulnud, Virgo jagas selles osas ka väheke nõuandeid, eks näis, vaatan, kuidas järgmine kord vee peal välja tuleb. Kuna paut ka välja ei tulnud, tuli koguaeg purje tõmbamisega taga otsas tegeleda ja ega see selle lainetusega kõige lihtsam olnudki. Esialgu jälgisin, et sadamast edasi aegna poole ei läheks, kuid mingi hetk sõitsin Gunnari järgi ikkagi kaugemale, kui äkki avastasin, et lainetus hoopis teistugune ja tuleb kiirelt tagasi kodu poole saada. Tänase päeva tulemus: * super gliss (minu jaoks), panin lauale saades kohe jalad aasa ja trapetsisse - see oli minu jaoks justkui turvaline asend, sest tuult oli päris palju minu ja 5,4 jaoks. * jala-aasad tuleb tahapoole tõsta * poomi peaks ikka oma norm asendis hoidma (seekord panin 15-20 vahele, muidu 20-25), kuna trapetsist kukkusin tihti välja ja vahepeal ei saanud ennast trapetsisse haagitudki. Väga lahe päev oli pärast möödunud kolmapäevast Pirita päeva, kus ma ikka ei saanud millegagi hakkama. Merivälja alla sain ilusti oma 6,4 purjega, kuid tagasi ei saanud. Tegijamad ütlesid, et liialt lasid allatuult. Eks mul oli ka tugev ülepurjestatus - mis teha, kui ei oska õiget valikut teha - selle kohta öeldi kunagi, et omad vitsad peksavad

Nii kui toas akna lahti tegin, oli tunda, et puhub. Nasvale jõudsin peale 12, siis kui võistlejad läksid vette. Minu väikseim puri oli Kristelilt laenatud 5,0. Vettik soovitas alt kõvasti peale tõmmata ja poomist ka, mida ma ka tegin, kuid ikkagi oli minu kui mitte veestardi tegijale karm ilm. Nii kui lauale sain, olin kohe glissis, aga kaugele ei julenud sõita, sest sissekäimisel oli veestarti vaja ja see ei tule mul ju alati välja! Uskumatu ilm ja laine. Igatahes mingi hetk loobusin ja läksin võistluste teist sõitu vaatama, jõudsin kohale, kui start oli antud ja hakati kohe tagumist märki võtma. Hardcore oli pinokliga kaldal ja hoidis meid (kohtunikke ja lihtsalt pealtvaatajaid nagu meie) merel toimuvaga kursis: Gunnar esimene ja nii kuni lõpuni ja väga ilus oli vaadata tema sõitu ja jibe - kordagi ei käinud sisse ka. Henry oli ka vahepeal väga kiire, Timo ja Niine peaaegu kõrvuti sõitu ja jibe oli ka lahe pealtvaatajana jälgida. Ainult kadedaks teevad mind oma oskustega!

Puri 6,4. Muidu nagu ikka tavapärane kama. Kuna eelmisel õhtul peol justkui lõppu ei tulnud (olin loomulikult üks viimastest, kes peolt lahkus), ei viitsinud ennast hommikul mitte kuidagi enne 10.30 nasvale ajada. Pealegi tundus kodus aknast piiludes suht vähe tuult ning need kelle numbreid teadsin, olid suutnud oma telefonid ilusti välja lülitada. Igatahes vedasin end peale 11 kohale. Kohe sain teada, et tuule osas langev trend ja soovitati 6,4 rigada. Asjade juurde tagasi minnes ütles kõrval rigaja, et 15 mintsa stardini ja siis sain teada, et maraton on plaanis, mitte slaalom. Küsisin siis igaks juhuks raja ka üle, viimane meremärk tuli võtta ja siis vahase märk, aga kuna ma isegi paberil selle vahase märgi asukohta ei näinud (ei osalenud kiprite koosolekul) ning starti ka ei jõudnud, otsustasin mitte osaleda. Täiesti kindlalt otsustasin mitte osaleda kui vette sain, sest siis polnud üldse tuult. Kusjuures oleksin saanud inimestega kaasa tiksuda, aga käisin esimesel otsal nii palju sisse, et mõtlesin ikka mitte kaasa tiksuda. Minu jaoks oli seal ikka keeruline - tuult polnud, aga minu jaoks oli lainetus (profid muidugi naersid minu jutu peale lainetusest). Teine ots oli parem ja tiksusin teiste järgi juba päris kaugele, nii et nägin teisi ees minemas. Tagasi jõudes kaldale oli tuult tõstnud ja otsustasin uuesti minna. Jahisadama tagant ikka tüüt välja saada, murdlainetus ja vesi kord sügavam, kord jälle nii madal, et uim jääb põhja kinni. Igatahes oli kolmas ots ülilahe, sõitsin veelgi kaugemale, kuna tuult oli nii palju, et ilusti sai glissi, jalad ka aasades (olin tõstnud jala-aasad ettepoole), nii kui end trapetsisse tõmbasin, tõusis ka kiirus. Jalad panin ennem aasadesse, sest muidu tõmbas lihtsalt koos purjega üle, aasades olles oli parem kontroll. Jube äge oli lainetel lennata, kuid esimest korda tekkis mul kiiruse ees hirm, pole ikka varem nii kiiresti sõitnud, kuid uskumatu adrenaliini laks! Poleks mul pea valutama hakanud, oleks kindlasti veel sõitnud. Magamatus, bacardi ja tõsine füüsiline pingutus kohe suht hommikul ilmselt selle peavalu põhjustasid. Üritasin koju jõudes magada - see ka väga ei õnnestunud, mingi rahutus oli sisse pugenud, koguaeg nagu tahtsid midagi teha, nii ma siis magasin pooltundi ja hiljem veel pooltundi. Õhtuks oli planeeritud Kristeli ja Katriniga väike sünna tähistamine, mis lõppes jällegi Divas, kuid täna enam nii palju energiat ei olnud kui eelmisel õhtul ja suht esimesena sai peolt lahkutud. Divas suutsin bacardi koksi nii kiiresti endale sisse valada - justkui tühja kaevu - ise ka imestasin, aga naljakas oli see, et alkohol absoluutselt ei mõjunud ja nii ma siis edasi jõin vett. Pidu iseenesest oli vääga tore.